OLED VALMIS? 1. DETSEMBRIL ALGAB VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVALI PASSIDE MÜÜK!

1. detsembril kell 10 tulevad müügile 22.-25. juulini 2021 toimuva XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali passid. Seoses asjaoluga, et tänavu, kui festival koroona tõttu edasi lükkus, müüsid oma passi korraldajatele tagasi väga vähesed folgilised, tuleb 1. detsembril müüki vaid 200 festivalipassi, 200 noortepassi ja 100 seeniorpassi. Kõik need, kes jätsid 2020. aasta festivalipassi tagasi müümata, võivad seda kasutada 2021. aasta festivalil.

Päevapasse jagub siiski rohkematele soovijatele ning ka nende müük läheb lahti teisipäeval, 1. detsembril kell 10. Tänavu toimub festivali passi- ja piletimüük Ticketeri müügikeskkonnas ning festivali kodulehel. Festivalipass maksab 90 eurot, noortepass 45 eurot ja seeniorpass 50 eurot. Päevapassid maksavad eelmüügis sõltuvalt päevast 20-40 eurot.

ESIMESED ARTISTID

Eeloleval suvel toimuval XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivalil astub üles Soome moodsa pärimusmuusika käilakuju Antti Paalanen, suurepärane muusikaline jutuvestja Maria Mazzotta Itaaliast. Eesti talentidest astuvad publiku ette äsja plaadi välja andnud Tintura ja Arno Tamm, Lõõtsavägilased ning Ruhnu saare teemalise kavaga Lee Taul, Sänni Noormets ja Karoliina Kreintaal.

Programmipealik Tarmo Noormaa sõnul on käimas läbirääkimised paljude suurepäraste esinejatega ning publikule soovitakse pakkuda nelja muusikat täis päeva, kokku üle 60 kontserdi. Festivali täpne kava avalikustatakse mai alguses.

FESTIVALI TEEMA

Juba kaheksateist korda on Viljandi pärimusmuusika festivali keskmes muusikalise pärimuse mingisugune kindel aspekt või iseloomulik nähtus, millega peol osalejaid inspireerida.

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 22.-25. juulini 2021 ning selle teemaks jääb festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul Kokkumäng*, nagu see pidi olema ka tänavuse festivali puhul. “Teema pole kuidagi oma aktuaalsust kaotanud, sest laulmine ja pillimäng on kui nähtamatu võie, mis aitab inimestel üksteisest väelist tuge saada ja rõõmu leida,” sõnas Ando Kiviberg. “Muusikalise kooskõlalisuse kõrval rõhutab teema ka inimlikku üksteisega arvestamist ja vastastikust austust – kõike seda, mida praegusel ajal on väga vaja.”

Pärimusmuusika on alati olnud funktsionaalne, eesmärgipärane, täitnud kindlat ülesannet. Pärimusmuusika on kõlanud tantsuks, pühitsemiseks, töövaeva kergendamiseks, tee iluks jne. Kõik need on toimingud, mida võetakse ette loomupäraselt koos, ühiselt.

Näib, et üha enam tajuvad inimesed, kogukonnad, rahvad aga eraldatust – ning seda hoolimata seninägematutest võimalustest olla üksteisega kontaktis. Põhjuseid võib olla erinevaid, ent tulemusi tajuvad paljud sarnaselt. Eraldatus võib viia tõrjutuse, usaldamatuse, üksilduse, kahjuks ehk isegi vaenuni.

Pärimusmuusika on loomulik võimalus kokkusaamiseks, koos tegutsemiseks, ühte hoidmiseks. Koos muusika tegemine – laulmine ja pillimäng on kui nähtamatu võie, mis aitab inimestel üksteisest väelist tuge saada, leida rõõmu ja kooskõla nii otseses kui kaudses mõttes. Olla koos teistega, iseendaga, koos oma juurtega.

*Kokkumäng on kooskõla, aga ka vahel ka kaval vigurdamine millegi kõrgemani jõudmiseks. Loodetavasti.

Lisa kommentaar

See lehekülg kasutab Akismet'i rämpsposti tõkestamiseks. Uurige, kuidas teie kommentaarandmed töödeldakse.