EESTI MUUSIKAETTEVÕTLUSE AUHINNAD 2020 | AASTA MANAGERI NOMINENDID

Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad gala tunnustab muusikatööstuse spetsialiste, avades avalikkusele valdkonna ametite ja rollide tausta. Enda kogemusest räägivad 2020 Aasta manageri nominendid Kaarel Sein (nublu, WATEVA, Lemon Fight), Sandra Sersant (Liis Lemsalu) ja Marili Jõgi (Kadri Voorand, Mari Kalkun).

Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad gala toimub juba kuuendat aastat, tunnustamaks muusikavaldkonna spetsialiste – inimesi, kes suurepäraste artistide, kontsertide, ürituste ning kodumaise muusika tootmise ja levitamise taga seisavad. Kategooriaid on mitmeid, sh saavad valituks Aasta manager, muusikaettevõtja, muusikatootja, muusikaprodutsent, heli- ja valguskunstnik ning paljud teised tunnustuse väärilised asjaosalised.

Välisartistide ja suurkontsertide kõrval toimub Eestis tänuväärselt tihti suuruselt ent mitte sisult väiksema formaadiga kontserte ning olulisi muusikasündmusi. Antakse pidevalt välja uut muusikat, korraldatakse ise kontserte ja esitlusüritusi, organiseeritakse artisti meediasuhteid ja teostatakse muusikaeksporti. Iga teo taga on valik töökaid inimesi, kes moodustavad artiste ja muusikat toetava ning pigem nähtamatu võrgustiku. Tihti on selleks karjääri alguses artistid ise. Üha rohkemal juhul aga on artistidega liitumas ja neile ehk suurimaks “mootoriks” ning seljataguse hoidjaks muidugi manager.

Manager hoolitseb, suunab, ideestab ja teeb otsuseid artisti eesmärkide täitmise nimel. Manageri roll on kaitsta, aidata ja artistile võimalusi luua. Kui artisti roll – ideaalis – on keskenduda loomingule, muusikat luua ja teha eelkõige iseendale selgeks oma soovid ja eesmärgid, siis manager astub mängu artisti soovide täitmiseks vastavate plaanide ja strateegiate koostamisel. Meil ei ole Eestis küll liiga palju inimesi, kes selle toetava rolli enda kanda on võtnud, kuid kvaliteetsete artistide rohkus ja ka noorema generatsiooni iseseisvalt muusika kirjutamise ja väljaandmise tendents turul on kaasa toomas manageride ameti tähtsuse ja vajaduse teadvustamise.

Artist, kes on iseseisvalt oma karjääri alustanud, ei pruugi kohe manageri vajada. Mõned artistid ongi ka pika ja eduka karjääri vältel suurepärased “isemanageerijad” – nt. Trad.Attack! ja Liisi Koikson. Tihtipeale võtab töörohkus aga karjääri edenedes ja populaarsuse kasvades paratamatult ühel hetkel artisti tähelepanu loomingult ära. Selle saab korvata manager, vastutades muusikat ümbritseva praktilise poole eest. Otsus jõustub nii orgaaniliselt töö- või sõprussuhtest välja kasvanud koostöö põhjal, artisti pöördumisel talle silma jäänud valdkonna spetsialisti poole kui ka juba kogenenud manageri teadliku otsusega uuele artistile läheneda ja koostööpakkumine lauale panna.

Sel aastal on Aasta manageri nominentideks artistide nublu, WATEVA ja Lemon Fight manager Kaarel Sein, Liis Lemsalu manager Sandra Sersant ning Kadri Voorandi ja Mari Kalkuni manager Marili Jõgi.

Artisti-manageri omavahelisi töösuhteid ja manageri töö iseloomu ilmestavad nominentide kommentaarid.

1. Kuidas jõudsid manageri rollini ning milliseid omadusi see sinult nõuab?

Kaarel Sein: “Olen olnud üle 10 aasta muusikatööstuses nii artisti, promootori, bookeri, turundaja kui ka tehnilise töötajana (lavamanager, stage hand, helimees). Mõnes mõttes oli see veel avastamata maa ning proovimata roll. Teisest küljest jõudsin sinna suhteliselt orgaaniliselt, kuna olen aastate jooksul näinud tööstuse mitmeid tahke ning saan väga hästi aru artisti rollist ja potensiaalsetest väljakutsetest. Ühel hetkel hakkasid erinevad artistid (sõbrad/tuttavad) saatma mulle lugusid ning küsima arvamust. Lisaks uuriti ka üldiselt muusikatööstuse erinevatel teemadel. Sain kiiresti aru, et mulle see teema väga meeldib ning on hea viis kuidas olla muusikale veel lähemal ning teha midagi ägedat koostöös andekate inimestega. Väga paljudel juhtudel maailmas on artistide managerideks kas sõbrad või isegi pereliikmed, seega esimene omadus on kindlasti usaldusväärsus. Arvan, et artisti jaoks on kõige olulisem hoida fookus oma kunstil, seega minu üks põhiülesanne on likvideerida võimalikult palju tegevusi, mis võivad seda fookust kuidagi häirida. Sellest tulenevalt tuleb hästi tunda oma artisti ning aru saada kus on kõige rohkem abi vaja. Lepingute koostamine ja esinemispakkumistega tegelemine ei ole tihtipeale artisti lemmiktegevus. Ma teen seda see-eest väga hea meelega. Küll aga teen kindlaks, et artistid saaksid täielikult aru mis toimub igal rindel. Veel näen kasulike omadustena kannatlikkust ning kõrget pingetaluvust”.

Marili Jõgi: “Manageri rollini jõudmine on olnud asjade loomulik kulg, mida on toetanud kõik etapid minu kultuurikorralduslikus elus, ka need, mis ulatuvad aega enne konkreetselt artistidele suunatud managemendiga alustamist. Muusikatööstuse erinevates rollides olen tegutsenud pea 10 aastat, mis on andnud üsna põhjaliku vaate sellele maastikule erinevatelt külgedelt. Peasüüdlaseks aga võib ilmselt nimetada muusikut Tuulikki Bartosik, kes mind aastad tagasi Tallinn Music Weekil endale ja Mari Kalkunile esindusrolli appi kutsus. Sellest aga kasvas hoopiski jõuline ja sisuline koostöö Mari Kalkuniga ja veidike hiljem Kadri Voorandiga. Eks palju ole elus juhuste ja kokkusattumuste mängu ning minul on loomulikult hea meel, et see kõik just nii sattunud on. Ja muidugi saadab seda lõputu tänutunne usalduse eest! Oleme üheskoos aina tugevamaks kasvanud. See on üks uskumatult põnev töö täis väga erinevaid töölõike ja väljakutseid. Kohati nagu hunt kriimsilm seitsme ametiga! Igapäevases manageerimise pusles on tarvis parajat annust empaatiat, julgust, planeerimisoskust, head suhtlemis -ja läbirääkimisvõimet, pingetaluvust ja valmisolekut kiireks reageerimiseks, head enesedistsipliini, pealehakkamist ja oskust oma peaga mõelda. Neid omadusi võiks ju veel loetleda ning kokku moodustub tervik, kuid olulisim on õige suhtumine, kirg ja särav silm! Samas, ilma artisti ja manageri vahelise usalduseta ei ole koostööl kindlasti mitte pikka iga”.

Sandra Sersant: “Kasvasin üles muusikute peres, nähes, kuidas mu managerist isa seda tööd teeb. Võimalik, et sellest ajast mõjutus kuklasse jäi. Täiskasvanuks saades hakkasin ise sündmusi organiseerides ühel hetkel lisaks abistama ansamblit Super Hot Cosmos Blues Band. Kuu aega hiljem leidsin end manageri rollis nende debüütalbumi esitlust korraldamas. Minu tegemisi märkas kolleeg Danel Pandre, kes kutsus mu enda agentuuri tööle ning sealt algas mu tänaseni kestev koostöö oma artisti Liis Lemsaluga. Nõudnud on head organiseerimisvõimet, julgust, detailsust ja kindlasti valmidust ootamatusteks ning väga erievateks tööülesanneteks, mida manageriks olemine tuua võib”.

2. Kuidas näeb üldjuhul välja teie igapäevane omavaheline töösuhe ja -rutiin artistiga?

Kaarel Sein: “Enamjaolt on mul artistidega kaugsuhe, kuna elan Lõuna-Aafrika Vabariigis suurema osa aastast. Suviti olen Eestis. Kasutame ühistöö platvormi, ühist kalendrit ja erinevaid vestlusgruppe. Tavaliselt teeme korra nädalas üldkoosoleku ning helistame või kirjutame kiiremate asjade korral. Üldkoosolekutel vaatame üle käimasolevad projektid ning planeerime uusi. Tavaliselt on nädalas ka 3-4 kohtumist näiteks uute klientide, tehnilise meeskonna või muudel asjaoludel. Ma korjan kokku mõtted ja muu info ning kannan sisse meie kalendrisse või dokumenti. Seejärel delegeerin projektid vastavatele isikutele, kaasa arvatud iseendale. Kindlasti ei saaks ma hakkama ilma väga hea meeskonnata, kes aitavad asju ellu viia või Eestis kohapealseid tegevusi koordineerida. Võib tunduda, et selline kaugelt töötamine ei ole väga praktiline, aga tänaste võimaluste juures on asi päris lihtne. Üks mu lemmikuid olukordi toimus mõni aeg tagasi ühe artisti kontserdil, kes saatis mulle esinemise ajal Lõuna-Aafrikasse sõnumi, et lavale oleks vett vaja. Ma kirjutasin ürituse backstage managerile Eestisse ning kahe minutiga oli vesi olemas. Olen kindel, et enamus kliente ei saagi aru, et olen kuskil mujal, kuna põhisuhtlus toimub läbi tehnoloogia. Maailma mõistes on üsna tavaline, et tuuritav artist ja manager asuvad eri riikides”.

Marili Jõgi: “Aastate pikku oleme artistidega mõnusalt kokku kasvanud ning välja on kujunenud ka meile sobivad süsteemid töökorralduseks. Olgu selleks ühised kalendrid või muud koostööplatvormid. Iga päev artistiga on erinevaid tegemisi arvestav ning kirju, täis infovahetust. Aeg-ajalt teeme rahulikemaid koosolekuid. Peamine eesmärk on aga anda artistile piisavalt tuge, et ta saaks särada, areneda ja keskenduda oma kõige olulisimale rollile. Nii palju kui võimalik, manager teeb, otsustab ja algatab ideid, kuid koostöö artistidega on kindlasti orgaaniline ja omavahel tugevas seoses. Manageri kunst on uskuda visiooni, nägemusse ning liikuda eesmärkideni koostöös artistiga jõuliselt, kuid mänguliselt”.

Sandra Sersant: “Neid päevi, mil me Liisiga ei suhtle, on aasta peale võib-olla maksimaalselt 10, seega oleme 5 aastaga päris kokku kasvanud, teineteist hästi tunnetama õppinud ja lisaks tööle oleme ka väga lähedased sõbrad. Olen väga tänulik, et Liis on minu nägemust ja tegutsemist algusest peale julgelt usaldanud. Liis on meie tiimi loominguline pool ja mina viin kõikvõimalikud ja tihti ka esmapilgul võimatuna näivad asjad ellu. Tänu usaldusele ei tule kõiki teemasid ka läbi rääkida, vaid saab juba tegutseda. Nii mõnigi kord võimalik, et kiiremat tempot surudes, kui artist eelistaks. Võin julgelt öelda, et Liis on väga hästi hoitud artist”.

3. Lõpetuseks, kolm tähtsamat tähelepanekut ja põhjendust muusikamanageri töö vajalikkuse ja olulisuse kohta?

Kaarel Sein: “Koos jõuab kaugemale – üksinda on väga keeruline hoomata ning hallata kõiki vajadusi eduka karjääri saavutamiseks ning hoidmiseks. Lisaks on koos parem minna vastu tõusudele ja langustele. Kui artist on kapten, siis management on laev koos meeskonnaga, kes teeb kindlaks, et kõik on tehniliselt korras ning laev püsib vee peal. Strateegia loomine ning läbiviimine. Sealhulgas õigete partnerite valimine ning töösuhete hoidmine”.

Marili Jõgi: “Manager aitab artisti kaitsta ja on sõlmpunkt, kes hoiab kätt pulsil kogu asjaajamisel, mis temaga kaasas käib ning annab oma parima, et hoida see professionaalsel, asjakohasel ja võimalikult efektiivsel tasemel ning progressis. Artist ja manager moodustavad meeskonna. Teineteisele saab toetuda, koos on lõbusam mängida ja jõuab rohkem! Igapäeva asjaajamine on tihe, sisaldades palju detaile ja tegemisi alates kontsertide planeerimisest ja PR’ist kuni erinevate lepingute või projektide juhtimiseni. Manager annab artistile võimaluse fokusseerida kunstile ning seega ka areneda oma kvaliteedis, sisus. Lühidalt, manager annab selleks artistile aega. Laiemas plaanis aitab manageride asjatundlik ja süsteemne töö kaasa muusikavaldkonna arengule ja ekspordivõimaluse kasvule tervikuna”.

Sandra Sersant: “Palju kontserte ning muusikaväliseid lisaprojekte tegev artist ei pea suutma ise oma toimetamisi-liikumisi hallata, strateegiaid välja mõelda ning täidesaatvat rolli omada. Manager on puhvriks artisti ja kolmanda osapoole vahel, et artist saaks oma tegevusele keskenduda. Ja kes see muu siis enne lavale minekut üle vaatab, et kõik tip-top oleks ning saalist toetavalt lava suunas naeratab?!”.

Eesti Muusika Ettevõtluse Auhinnad gala toimub 25. augustil restoranis Merineitsi, nominentidega saab tutvuda siin. Galat korraldab Eesti Fonogrammitootjate Ühing, korraldamist toetavad Tallinna Ettevõtlusamet, Eesti Esitajate Liit ja Piletilevi. Galaõhtut juhib Mihkel Raud, esinejatena asutvad üles säravad artistid Carine Jessica ning Merilin Mälk. Kõikidel soovijatel on võimalik galal osalemiseks pileteid osta kuni 14. augustini kirjutades soovist aadressile efy@efy.ee.