Kontserdi publik Õismäe tiigi kaldal amfiteatris (foto: MuusikaPlaneet)
Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud uuringus analüüsiti, miks ei osale meie kultuurielus need Eesti inimesed, kellel oleks soov ja valmisolek kultuuriasutusi külastada, kuid mingitel põhjustel seda praegu siiski ei tee.
Kultuuriasutuste külastamist mõjutavad takistused osutuvad suures osas valdkondade üleseks – need korduvad raamatukogude, muuseumide, teatrite, kontsertide ja kunstigaleriide puhul ning pole seega üksikute institutsioonide, vaid laiemalt kogu kultuurisektori väljakutseks.
Uuringu tulemused näitavad, et käsitletud valdkonnad omavahel mittekülastajate hulgas ei konkureeri. Pigem sisustatakse vaba aeg lihtsalt teiste tegevustega, nagu hobid, sport ja muud kohustused. See tähendab, et kultuuriasutused peavad konkureerima paljude teiste vaba aja veetmise võimalustega ning nende väärtuspakkumine peab olema piisavalt atraktiivne, et motiveerida inimesi oma harjumusi muutma.
Kultuuriasutuste vähe- ja mittekülastajaid oli uuringus vastanute seas kõige enam kunstinäituste osas (83%), järgnesid kontserdid (klassikaline, jazz– või rahvamuusika) (73%), muuseumid (72%), teatrid (68%) ja raamatukogud (64%).
Kõige populaarsem on kino külastamine, mille sagedasi külastajaid oli 53%, järgnesid raamatukogud (36%), teatrid (32%) muuseumid (29%), kontserdid (28%) ja kunstinäitused (17%).
Kõige sagedasem põhjus kunstinäituste, muuseumide ja kontsertide mittekülastamisel oli ajanappus. Pileti kallidus toodi peamise põhjusena välja just teatri- ja kontserdikülastuste puhul. Ka lisakulud (transport/ööbimine) on oluliseks põhjuseks. Eriti teravalt tunnetavad rahalisi takistusi madalama sissetulekuga inimesed ning nooremad vanusegrupid, kelle jaoks ka soodustused ei pruugi olla piisavad. Seetõttu jäävad kultuuriasutused külastamata, isegi kui huvi on olemas. Vanemaealiste puhul mängib lisaks hinnatundlikkusele rolli ka transport ja ligipääsetavus.
Mittekülastamise põhjusena toodi sageli esile ka teisi tegevusi: töö, õppimine või perekondlikud kohustused. Märkimisväärseks põhjuseks on ka see, et info ei jõua inimesteni. Sageli ei teata näiteks, milliseid teenuseid raamatukogud või üritusi kunstigaleriid pakuvad. Eriti noorte ja vene keelt kõnelevate inimeste seas on info puudumine ja huvipuudus sagedasemad takistused. See viitab vajadusele parandada kommunikatsiooni ja pakkuda sisuliselt mitmekesisemat ning sihtrühmadele suunatud programmi.
Oluliseks mitteosalemise põhjuseks võib pidada ka seda, et ei ole kellegagi koos minna. Siin on oluline rõhutada, et mitmed kunstinäitused ja muuseumid pakuvad head võimalust üksi süvenemiseks. Keerukat transporti ja mittesobivaid lahtiolekuaegu toodi mittekülastamise põhjusena kõige enam esile kontsertide ja teatrite osas (ligikaudu viiendik). Piirkondlikud erinevused on olulised: maal ja väiksemates linnades on info- ja transpordibarjäärid tugevamad, Ida- ja Lääne-Viru maakondades on mittekülastajaid keskmisest rohkem. Erivajadustega inimeste puhul tõusevad esile nii füüsilised kui ka muud ligipääsupiirangud.
Varasemat negatiivset kogemust, mis oleks olnud edaspidi kultuuriasutuse mittekülastamise põhjuseks, toodi esile kõige vähem.
Külastussageduse suurendamiseks on vaja soodustusi, paremat infot, mugavamat transporti, mitmekesisemat sisu ja uusi teenuseid. Samuti vajavad eraldi lähenemist vene keelt kõnelevad, madalama haridustasemega ja suure leibkonnaga inimesed. Uuringu tulemused näitavad, et külastussageduse tõstmiseks tuleb lahendada praktilised takistused, nagu piletihind, transport ja info kättesaadavus.
Samuti on oluline pakkuda mitmekesist ja huvitavat sisu, mis kõnetaks erinevaid sihtrühmi. Näiteks noored või kõrgema ärevusega potentsiaalsed külastajad tahaksid rohkem praktilist informatsiooni: kui pika ajakuluga tuleb arvestada, mida selga panna, kuhu üleriided jäetakse jne. Noored sooviksid ka praktilisi, n-ö telgitaguseid tutvustavaid videoid.