VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL SUUNAB KÜLASTAJAID NÕUDE KORDUSKASUTUSELE

Panditopsid festivalil (foto: Rene Lutterus)

Viljandi pärimusmuusika festival võtab sel aastal kasutusele pandinõude süsteemi ning julgustab külastajaid tulema festivalile ka oma nõudega. See on samm edasi eelmisest festivalist, kus asendati ühekordsed plastnõud komposteeritavatega, pikem eesmärk on aga muutuda üldse jäätmevabaks.

Pandinõude süsteem tähendab seda, et toitu ja jooki ei pakuta ühekordseks kasutuseks mõeldud plastnõudest, vaid korduskasutatavatest panditopsidest ja panditaldrikutelt. “Külastaja maksab toitu või jooki ostes pandinõu kasutamise eest tagatisraha, mille saab aga tagasi, kui viib nõu hiljem Panditopsi tagastustelki,” selgitas festivali rohepealik Kirsika Meresmaa. Taldrikute ja topside eest tuleb panti maksta 2 eurot, pokaalide eest 3 eurot. Panditopsi tagastustelke on festivali alal kaks – üks asub Vabaduse väljakul, teine Varese silla juures, pärimusmuusika aida poolses otsas.

Nõusid saab festivali alal selleks ette nähtud kohtades ka ise loputada, seega võib külastaja kogu festivali läbi ajada samade nõudega. “Julgustame tõesti kasutama kogu festivali või vähemalt festivalipäeva jooksul samu pandinõusid ja mitte neid pärast iga ostu tagasi andma,” sõnas Kirsika Meresmaa. Nõudeloputuspunkt asub pärimusmuusika aida Laidoneri-kuju poolses otsas. Panditopsi telki tagasi viimiseks nõusid ära pesema ei pea.

Samuti on külastajad festivalile oodatud oma toidunõudega. Kaasa võib võtta nii taldriku, kausi, joogitopsi kui ka kahvli, noa ja lusika. Külastajad võivad kaasa võtta ka oma veepudeli, mida saab joogikraanidest täita, oluline on vaid, et festivali alale sisenedes oleks pudel tühi.

Pandinõude süsteemi kuuluvad korduskasutatavad taldrikud ning eri suuruses topsid ja pokaalid, mille tunneb ära üleriigilise pandisüsteemi logo järgi. Festivalil kasutatavad kahvlid-noad-lusikad pole osa pandisüsteemist, need on komposteeritavad ja tuleks hiljem vastavasse prügikasti visata. Festivali alal asuvad prügikastid kolme liiki jäätmete jaoks: toidujäätmed ja muu komposteeritav (nt komposteeritavad kahvlid-nõud), panditaara ja olmejäätmed. Festivalil liiguvad ringi ka rohesaadikud, kes abistavad vajadusel õige prügikasti leidmisel.

Ka sel aastal jätkab Viljandi pärimusmuusika festival koostööd Väätsa prügilaga, kellele antakse festivali lõppedes üle kõik komposteeritavad jäätmed, millest valmib hiljem, pärast tööstuslikku komposteerimist, hea rammus muld.

Aastal 2019, kui Viljandi pärimusmuusika festival asendas ühekordsed plastnõud komposteeritavatega, tekkis festivali ajal jäätmeid poole vähem kui 2018. aastal. Seekordne uuendus peaks jäätmete kogust veel kõvasti vähendama. Tavapärane on festivali jaoks ka siltide ja dekoratsioonide taaskasutus, samuti säästlikkus transpordi planeerimisel.

Festivali kaugem eesmärk on saada jäätmevabaks – et kõik, mis festivali ajal tekib, leiaks korduskasutust, ning et tekiks võimalikult vähe prügi. “Tajume, et meie külastajad on keskkonnateadlikud ja seega on keskkonna-aspektidele mõtlemine loomulik ja orgaaniline osa festivali korraldamisest,” sõnas festivali rohepealik Kirsika Meresmaa.

Viljandi pärimusmuusika festival toimub 22.-25. juulini Viljandi lossimägedes. Välisesinejatest on Eestisse tulemas artistid Itaaliast, Iirimaalt, Ungarist, Soomest, Taanist, Belgiast, Lätist ja Gruusiast. Eesti esinejatest näeb nii raskekahurväge, uusi üllatajaid kui ka spetsiaalselt folgi jaoks kokku pandud eriprojekte. Tänavuse festivali teemaks on kokkumäng. Sel aastal pääseb festivalile vaid passiga, st üksikpileteid kontsertidele ei müüda. Hetkel on veel saada päevapasse neljapäevaks ja pühapäevaks.

Lisa kommentaar

See lehekülg kasutab Akismet'i rämpsposti tõkestamiseks. Uurige, kuidas teie kommentaarandmed töödeldakse.