EESTI MUUSIKA PÄEVADEL KÕLAB TEOS, MIS ON KIRJUTATUD KUUELE ARVUTILE

Platon Buravicky

22. aprillil algavad Eesti Muusika Päevad, kus esmaettekandele tuleb ka tuntud läti helilooja Platon Buravicky unikaalne teos “Safety borders”, mis loodud kuuele arvutile. Buravicky on alates 2018. aastast Läti muusikaakadeemia elektroakustilise muusika ja RISEBA rakendusteaduste ning Liepaja ülikooli külalislektor. Teose kannab 22. aprillil festivali avakontserdil Tartus Aparaaditehases ette EMA ehk Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel koosseisus Doris Hallmägi, Ekke Västrik, Mihkel Tomberg, Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes ja Theodore Lee Parker. Publik saab kontserti kuulata EMP TV vahendusel Eesti Muusika Päevade kodulehel.

Eesti Heliloojate Liidu ja EMA vahelises koostöös toimunud residentuuris tutvustas ansambel heliloojatele rikkalikke tehnoloogilisi võimalusi kasutades nüüdismuusika loomisel live-elektroonikat. Residentuuris sündisid Märt-Matis Lille “Kujutletavad helimaastikud II”, Tatjana Kozlova-Johannese “Aaria” ning Taivo Lintsi “Rhythm Convergence”, mis kantakse ette ka Eesti Muusika Päevade avakontserdil.

Kõlab ka Liina Sumera 6 live-elektronmuusikule loodud teos “Netrunner’id”, mis jutustab häkkeritest, kes on investeerinud kõrgemal tasemel enda küberneetilisse arengusse ning Leedu helilooja Vytautas V. Jurgutise “Tinohi” (2018), mis põhineb elavatel helimomentidel, balansseerides heliesteetiliste tasandite ja rütmiproportsioonide vahel.

Platon Buravicky: “Heliloojal, aga eelkõige muusikul, on minu arvates suur vastutus, nagu ka arhitektil või ehitajal. Kuid erinevalt arhitektist ja ehitajast on muusika looja vastutust keerulisem hinnata, kuna tulemust ei näe, enne kui töö pole valmis. Seetõttu on helilooja vastutus veelgi suurem. Alates hetkest, mil panin paberile esimese noodi, otsustasin, et teen kõik, et julgustada inimesi sagedamini muusikat kuulama, olema sellele lähemal.”

Platon Buravicky (s 1989) on helilooja ja pianist. Ta on lõpetanud klaveri erialal Emīls Darziņši muusikakooli (kus õppis Pēteris Vasksi juhendamisel ka kompositsiooni) ja 2015. aastal Jāzeps Vītolsi nimelise Läti muusikaakadeemia Selga Mence kompositsiooniõpilasena (MA). Lisaks on ta täiendanud end mitmetel meistrikursustel. Ta on pälvinud I koha uue muusika kompositsioonikonkursil (1999, 2007) ning Pēteris Vasksi nimelisel kompositsioonikonkursil II (2012) ja III koha (2014). Tema muusika on kõlanud sellistel festivalidel nagu “Skaņu mežs”, “Dominante”, “Survival Kit 5”, “Art and Communication”, “Arēna”, Läti uue muusika päevad jm.

Eesti Muusika Päevad toimuvad 22. aprillist 2. maini festivali koduleheküljel asuval videokanalil EMP TV. Kontserdid ja vestlusringid on kõigile tasuta kättesaadavad. Festivali toetuseks on võimalik teha annetusi. Kontsertide heliülekanded toimuvad koostöös Klassikaraadioga.

42. korda toimuv EMP on vanim Eesti heliloojate loomingule keskenduv festival, mis tasakaalustab kodumaist välismaisega, kammerlikkust mastaapsusega ning festivali kavadest leiab aasta aastalt üha enam žanri- ja stiilideülest. EMP kunstilised juhid on Helena Tulve ja Timo Steiner, Tartu programmi kureerib Märt-Matis Lill. Tänu kunstiliste juhtide eksperimenteerimishimule ja lennukatele ideedele on EMP alati pakkunud oma publikule ka loominguliselt esmapilgul pöörasena näivaid projekte.

Paralleelselt Eesti Muusika Päevadega toimuvad Balti Muusika Päevad, kuhu kuulub ka EMP programm. Eesti Heliloojate Liit koostöös Läti ja Leedu Heliloojate Liitudega alustavad Baltic Contemporary Music Network koostöövõrgustiku tegevuste raames uue rändfestivaliga Balti Muusika Päevad. Esmakordselt publiku ette astuv Balti Muusika Päevad ühendab kolme riigi muusikute ühist soovi arendada Balti nüüdismuusika võrgustikku ning publikut, luues ühine festivalide platvorm. Festival hakkab roteeruma Eesti, Läti ja Leedu vahel – 2022. aastal korraldatakse üritus Kaunases, 2023. aastal Riias ning 2024. aastal uuesti Eestis.

Lisa kommentaar

See lehekülg kasutab Akismet'i rämpsposti tõkestamiseks. Uurige, kuidas teie kommentaarandmed töödeldakse.