LISAEELARVE: KULTUUR SAAB 42 MILJONIT EUROT

Valitsuskabinet jõudis kokkuleppele lisaeelarves, mis katab kultuuri- ja spordivaldkonna vältimatuid kulutusi 42 miljoni euro ulatuses. Kultuuriministeerium peab silmas kulusid, mille katmiseks mõeldud sissetulekuid polnud koroonakriisi ja valdkonna sulgemise tõttu enam võimalik teenida. Lisaeelarve eelnõu saadetakse riigikokku pärast otsust valitsuse istungil, mistõttu summade jaotus võib menetluse käigus veel täpsustuda.

“Võime meie sektori toetussummat, ühtekokku 42 miljonit eurot, pidada väga oluliseks. See võimaldab sektoril ellu jääda. Saavutatud üksmeelsus näitab, et valitsus mõistis kultuuri ja selle järjepidevuse olulisust ka rasketel aegadel,” teatas kultuuriminister Anneli Ott. “Abipakett katab väga erinevate vajadustega või toimimispõhimõtetega organisatsioone. Abimeetmed tulevad väga laias skaalas – nii suursündmuste korraldajatele kui ka vabakutselistele loovisikutele, kellelt kriis on samuti igasuguse töövõimaluse praegu ära võtnud,” lisas minister.

Lisaeelarvest üle 21 miljoni euroga toetatakse kultuurikorraldajaid, näiteks muusikavaldkonda, muuseume või etendusasutusi. Kultuurikorraldajate toetusmeede aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel katta nii võlaõiguslike lepingute alusel makstavaid tööjõukulusid kui muid möödapääsmatuid kulusid. Eraldi meetmed kokku 5,3 miljoni euro ulatuses on ette nähtud kinodele ja filmilevitajatele. Vabakutseliste loovisikute toetamiseks on välja jagada 6,7 miljonit eurot.

Spordivaldkonna toetuste eelarve on ligi 2,7 miljonit eurot. Sellest 1 miljoni euro ulatuses saavad tuge spordiregistrisse kantud spordiobjektide valdajaid. Ka on eraldi meetmed ette nähtud spordialaliitudele ja meistriliiga klubidele. Kuna töötukassa toetusmeetmed ei kohaldu võlaõiguslepingute alusel töötavatele treeneritele ja juhendajatele, siis nähakse toetusmeede ette ka neile.

Eraldi riskifond 6 miljonit eurot on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste riskifondiks. See on mõeldud toetama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.

“Me soovime, et Eesti oleks ka edaspidi paik, kuhu saavad ja tahavad tulla kontserte andma maailmakuulsad lauljad ja bändid. Siin peab ka edaspidi toimuma võimsaid spordisündmusi. See kõik elavdab turismi kaudu meie majandust ning tõstab Eesti mainet,” põhjendas kultuuriminister Ott.

Kultuuriministeerium on alustanud taotlemise tingimuste väljatöötamist ning teavitab edasistest sammudest lähiajal. Silmas peetakse just vältimatute kulude katmist, mitte käibe languse kompenseerimist. Ka ei ole lisaeelarvega eraldatav kriisiabi mõeldud muudeks vajadusteks nagu pikaajaline kriisist väljumine või investeeringud, kuna seda arutatakse eraldi riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus sel kevadel.