EESTI MUUSIKAETTEVÕTLUSE AUHINNAD GALA AASTA MUUSIKAPRODUTSENDI NOMINENDID BERT PRIKENFELD, SANDER MÖLDER JA FILIP LEYMAN KIRJELDAVAD ENDA TÖÖPROTSESSE NING PRODUTSENDITÖÖ OLEMUST

EMEA 2019 võitjad (foto: Kalev Lilleorg)

25. augustil toimub Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad gala, kus tunnustatakse ja autasustatakse kohaliku muusikatööstuse võtmeisikuid. Üheks kategooriaks on Aasta muusikaprodutsent ning selleaastased nominendid on Bert Prikenfeld, Sander Mölder ja Filip Leyman.

Võib spekuleerida, et muusikaprodutsendi töö iseloom on ennekõike toetav. Ladudes ühele loole muusikaline vundament, olles samal ajal veidi nagu dirigent, konsultant ja analüütik. Seda justkui saabki ehk produktsiooniks kutsuda – kuidas kõik loo osad leiavad omale parimad võimalikud kohad struktuuris; valitakse helimomendid, mida võimendada ja esile tuua ning tõstetakse iga viimne muusikaline aspekt teineteisega hästi toimivasse ja kõlavasse suhtesse. Tööprotsesse ja suhtumisi on loomulikult – ja õnneks – mitmeid.

Üks selleaastaseid nominente on produtsent/mixija Bert Prikenfeld. Alustades ikoonilise A-Rühma biidisektsioonist ja HU? muusika produtseerimisest, jõuab Berdi tööde puhul tänasesse päeva välja ka teiste žanritega. Prikenfeld produtseerib ja miksib nii popmuusikat, hip-hopi kui ka loob ise filmimuusikast inspireeritud elektroonilist muusikat. Seega, on kindlasti tegemist veteraniga kohalikul muusikamaastikul. Eelmisel aastal produtseeris Prikenfeld enda elektroonilise muusika projekti Bert On Beats sooloalbumi “TEN”, mis võitis Eesti Muusikaauhindadel ka Aasta Elektroonikaalbumi tiitli; räpiduo Clicherik & Mäx debüütalbumi “HÄNG”, “Dirt Drift” loo Ott Tänak, The Movie filmile ja ühtlasi oli ta kaasprodutsent reketi loole “Ma kuulsin seda läbi viinamarjaväädi”.

Berdi sõnul jagub kohalikel produtsentidel eesti muusikamaastikul töötades võimalusi ja isegi eeliseid: ”Ma arvan, et mida rohkem aega edasi nii tehnoloogias kui ka know-hows, seda paremaks olukord siinsel turul ka muutub. Aina enam teadvustatakse selle väga olulise (produtsendi) lüli vajadust. Muusika on ennekõike väga universaalne suhtluskeel, kuid eesti produtsentide eeliseks on kodumaisel tasandil kindlasti kohaliku muusikamaastiku tunnetus ja selle toimivus,” kommenteerib Bert Prikenfeld.

Teiseks nominendiks on helilooja/produtsent Sander Mölder. Tasub märkida, et nii Prikenfeldi kui ka Mölderi loomingu ja töö varieeruvus näitab ilmekalt, kuidas mitmekülgsus käib meil kohalikul muusikamaastikul pigem tihti ametitega kaasas. Olles kirjutanud heliloojana nii ooperi kui ka muusikat balletidele, on Sander Mölder antud juhul produtsendina fookuses. Eesti Muusikauhindadel on teda 2019. aastal pärjatud Aasta Elektroonikaalbumi ja Aasta Debüütalbumi tiitliga. Eelmisel aastal välja antud lood nagu NOËP “Muhu Girl”, Liisi Koikson “Can’t Stop Dancing”, Daniel Levi “Hazelnut”, Cosmoskva “Spider” ja Gram-of-Fun x OYT “Getting There” said kõik produtseeritud just tema poolt.

Mölder usub, et kodumaine muusikaturg avardub üha enam produtsendiameti populariseerudes: “Jah, see on üldse äge, et selline töö on olemas praegu. Kümmekond ja rohkem aastat tagasi tundus, et Eestis tegelikult nagu ruumi polegi sellisele ametile nagu muusikaprodutsent. Olid muusikud, laulukirjutajad, heliloojad ja teiselt poolt ülesvõtjad, salvestajad. Kumbki pool siis mõnikord üks rohkem, teinekord teine, täitsid ka produtsendi rolli. Muidugi olid ka mõned nö päris produtsendid. Siis kui stuudio- ja salvestustehnika, arvutid ja programmid hakkasid mingi hetk kergemini kättesaadavamaks muutuma, hakkas ka produtsente juurde tekkima ja mul on väga hea meel, et praeguseks on siin selline seis, kus on ikkagi vähemalt äkki paarkümmend tegelast, kes kas produtseerivad kas peamiselt oma või oma bändi materjali või siis võtavad ette üksteise järel projekte, aidates mõnel bändil või muusikul, koosseisul ennast realiseerida,” lisab ta.

Kolmas nominent on multiinstrumentalist Filip Leyman, kes töötas eelmisel aastal produtsendina Anna Kaneelina omanimelise debüütalbumi ja Erki Pärnoja singliga “Eha”. Leyman on rahvuselt rootslane ning toimetab enamjaolt just sealsel turul. Töötades alternatiivmuusikaga, ei tegutse ta kommertstuudios ja ei tunneta igapäevast pinget ega oma töös suurt konkurentsi. Tunnistab aga, et kommertsmaastikul seda kindlasti leidub, eriti Stockholmis. Eesti artistidega töötamine oli tema jaoks soe kogemus: “Mul ei ole väga palju kokkupuudet varem eesti muusikamaastikuga olnud, kuid töötades hiljuti sealsete artistidega, siis olid inimesed väga sõbralikud ja lahked. Jäi tunne, et ollakse väga kokkuhoidvad,” iseloomustab Leyman meie muusikuid.

Sama palju, kui on artistidel erinevaid lähenemisi muusika loomisele ja esitamisele, on ka produtsentide töövõtted ja stiilid erinevad. Mõned on justkui kaasmuusikud, teised jällegi pigem tehniline tugi, kes asja vormi tõstavad; osad aga lausa psühholoogi rolli võtvad.

Bert Prikenfeldi jaoks on oluline usaldus: “Olen koostööd teinud väga erinevate artistide ja bänidega väga erinevatest žanritest ning pean ütlema, et kõik loomeprotsessid on omamoodi toredad, kui kõikide osapoolte vahel on usaldus ja tööprotsess läbi mõeldud”.

Sander Mölder eelistab oma töös konkreetsusele keskenduda: “Eks see tööprotsess erineb olukorrale vastavalt, aga üks põhilisi asju, millest üritan kinni hoida on see, et üritan võimalikult ruttu jõuda mingi meeldiva kõlani ja pigem enam-vähem valmis loo vormini ja mitte sadu variante teha. Kuigi seda tuleb ka ikka ja jälle ette aeg-ajalt. Üha rohkem tunnetan, et mida rohkem lugudega mässan ja “parandan”, seda rohkem keedan seda esialgset siirupit lahjemaks ja esialgne mõte või meeleolu tahab kaduma minna. Meeldejäävatest projektidest, mis on ka ühtlasi olnud kõige õpetlikumad tooksin välja Ewert and The Two Dragons – “Hands Around The Moon” plaadi, siiani ilmumata materjali inglise lauljatar ja juutuuberi Sarah Close’iga, viimased tööd Anett Kulbini, Daniel Levi ja Liisi Koiksoniga.”

Filip Leymani tööprotsessi eelistuseks on tavakeskkonnast eemal toimuvad salvestussessioonid: “Mul ei ole erilisi rituaale, aga enamik stuudiosessioone vajavad hästi palju kohvi ja mugavaid susse. Ja huuletubakat – küll võib-olla mitte Eestis. Naudin aga eriti salvestusi tavakeskkonnast eemal – nii on alati kõik uus ja põnev. Üks eriti meeldejääv kogemus on paari aasta tagune sessioon Põhja-Rootsis. Rentisime stuudio lähedal korteri, kus süüa teha. Meie kokk käis seal kaks päeva süüa tegemas, kuni kolmandal päeval leidis ta korterisse sisse astudes elutoa diivanilt võõrad pahurad inimesed. Tuli välja, et meie kokk oli vales korteris kokkamas käinud! Nimelt avas võti mõlema korteri uksed. Diivanil istunud noor naine oli avastanud prügikastist kartulikoored ja muud asjad, mille kokk endast maha jättis ja kutsunud lausa politsei asja uurima. See oli päris pingeline sündmus, aga kõik õnneks laabus,” jutustab Leyman meeleolukast seigast enda tööga seoses.

Produtsent võib tihti jääda teose avalikustades nö tiitrites varju – lood lähevad välja artistinime alt ja publik ei pruugi kaugemale uurida ega süveneda. Viimasel ajal on produtseerimise tähtsus märgatavam. Artistinime juurde lisatakse mõningatel juhtudel produtsendinimi (nt Produced by ja Featuring), kui koostöö on toimunud formaadis, kus suure osa teosest moodustab produtsendi muusikaline suunamine ja loo täiendamine. Produtsendi roll meie kohalikul muusikaturul on saanud teenitud tähelepanu ja ka artistide poolelt arusaama, millal tuleb produtsendi kaasamine kasuks.

Bert Prikenfeldi jaoks sõltub produtsendi roll ja vajadus projektist: “See oleneb väga projektist, millega parasjagu tegeletakse ja mida parasjagu oodatakse. Tänapäeval võib produtsendi roll olla ainult suunaja ja mentor, ainult muusika tootja või kaasautor, või siis mixija, masterdaja või kõik ühes isikus. Kõige lihtsam ja ümmargusem vastus on see, et produtsent on artisti ja või bändi algmaterjali ja lõpptulemuse vaheline juhtlüli, kes vajadusel suunab või otsustab ning võtab kogu protsessi kokku”.

Sander Mölder usub samuti, et produtsendi kaasamine käib vastavalt autori soovile ja oskustele: “Võib-olla pole alati vaja konkreetset inimest selle töö peale ja loo/plaadi autor, kirjutaja saab ise ka hakkama nende ülesannete täitmisega, aga lihtsalt mõeldes on selle rolli mõte selles, et saaks selle muusikapala või kogu plaadi ideest kuulajateni, et kõik protsessid näiteks instrumentatsiooni valimisest, loo vormist kuni masterfaili kättesaamiseni oleks ellu viidud. Mõnikord pole mingit produtsenti vaja ja pole ka vaja ideed rohkem näppida. Mõnikord on teisest kõrvapaarist kasu”.

Filip Leymani sõnul on produtsendil võimalus artisti lihtsalt toetada, keskendudes ka vaimsele poolele: “Minu jaoks on väga tähtis psühooloogiline pool – teha kindlaks, et kõik on rõõmsad, tunnevad end vabalt ja võimalikult loominguliselt. Enamasti on kõik hea juba artistil olemas, inimene lihtsalt vajab, et keegi kõrvalt selle eraldi välja ütleks. Ja natuke on vaja abi parimate osade väljavalimisel,” kirjeldab ta enda töö põhimõtteid.

Aasta muusikaprodutsendi tiitel avalikustatakse Eesti Muusikaettevõtluse Auhhinad galaõhtul 25. augustil, restoranis Merineitsi, nominentidega saab tutvuda siin. Galat korraldab Eesti Fonogrammitootjate Ühing, korraldamist toetavad Tallinna Ettevõtlusamet, Eesti Esitajate Liit ja Piletilevi. Galaõhtut juhib Mihkel Raud, esinejatena asutvad üles säravad artistid Carine Jessica ning Merilin Mälk. Kõikidel soovijatel on võimalik galal osalemiseks pileteid osta kuni 14. augustini kirjutades soovist aadressile efy@efy.ee.

Lisa kommentaar

See lehekülg kasutab Akismet'i rämpsposti tõkestamiseks. Uurige, kuidas teie kommentaarandmed töödeldakse.