KANDLEFESTIVAL TOOB KOKKU KANDLEMEISTRID
Selle aasta oktoobris toimuval XVI Rahvusvahelisel Kandlefestivalil ja VI Väikekandlefestivalil saavad külastajad lisaks kontsertide kuulamisele ning töötubades osalemisele kohtuda ka inimestega, ilma kelleta poleks ühtegi kandlemängijat ega ühtegi kandlekontserti – pillimeistritega. Toivo Tähemaa, Mihkel Soon, Rait Pihlap ja Indrek Roosi avavad 18. oktoobril Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ukse maailma, kus kohtuvad käsitöö, muusika ja kultuuripärand.
Kui kontserdisaalis kõlab kandle esimene helin, mõtleme harva sellele, kes selle pilli on valmistanud. Ometi sünnib iga kannel kümnetest teadlikest otsustest, tihtipeale aastatepikkusest kogemusest ja armastusest ühe iidse traditsiooni vastu. Eesti pillimeistrid ei valmista pelgalt pille, vaid hoiavad sellega elus sajanditevanust kultuuripärandit.
Mihkel Soon on tegelenud pilliehitusega juba üle 20 aasta ning kõik tema tehtud kandled on õõnestatud ühest puupakust. Uurides vanu muuseumipille, üritab ta ka enda pillid väljanägemiselt kujundada just ajaloolisele pillile sarnaseks. Ta meenutab, et tema päris esimene isetehtud kannel oli oma langetatud rabamännist, aga päris lõpuni ta selle ehitusega ei jõudnud vajalike tööriistade puudumise pärast. Hiljem läks ta Roland Suitsu juhendatud Obinitsa kandlelaagrisse ning sai otsast lõpuni valmis puuvirblitega labaga kandle. Mihkli arvates on väikekannel pidevalt muutumises: “Üldist pilti vaadates märkan, et on tulnud vajadus suurema ulatuse järele – 15-keelseid pille on ilmunud, võib-olla on veel enamate keeltega tehtud ka. See näitab, et väikekandle mängijad on läinud nii osavaks ja professionaalseks, et vajavad oma repertuaari jaoks suuremat ulatust.”
Rait Pihlap on kandleid valmistanud juba 27 aastat ning teda köidab kõige rohkem selle pilli lummav ja müstiline kõla. Rait on sügavalt süüvinud kandle kõlaliste ja konstruktsiooniliste iseärasuste uurimisse ja täiustamisse. Lisaks väikekanneldele valmistab Rait peaaegu ainsana Eestile ainulaadseid kromaatilisi kandleid ning teeb tihedalt koostööd Eesti kandlemängijatega, et parendada nii kõla kui mänguvõimalusi. Ka kromaatilised kandled on viimastel aastatel ulatust suurendanud ning jõudnud 44-keele pealt juba 58-keele peale. Lisaks tavalistele kromaatilistele kanneldele valmistab Rait ka basskandleid, mis sobivad eriti hästi ansamblite koosseisudesse.
Toivo Tähemaa esimeseks valmistatud pilliks oli üldse torupill. Kodus oli tal ka kaks väikest Klaverivabriku väikekannelt, mida ta lihtsalt kõlahuvi pärast üks-ühele järgi proovis teha. Toivo lisab: “Võin tagantjärele öelda, et mõlema kõla oli halb, aga töö tundus iseenesest põnev ning esimestest kingiks tehtud koopiapillidest arenes edasi pikem D-duuri kuuekeelne väikekannel.” Kahe aasta pärast meisterdas Toivo koos Peeter Sihvrega valmis juba paarkümmend sellist pilli ning tegi juurde ka 7-keelse pilli kavandi. Praegu tegeleb ta enamasti juba olemasolevate sajandialguse vanade kannelde restaureerimisega.
Kuigi Eesti kandleehitus on kõrgel tasemel, valmistab pillimeistritele muret järelkasv. Väikekandle meistreid veel leidub, kuid kromaatiliste kannelde valmistajaid on väga vähe. Seetõttu tuleb uue pilli tellijatel sageli oodata aastaid ning arvestada märkimisväärse väljaminekuga. Toivo usub siiski, et pillimeisterdamisel on väärtus, mida on raske sõnadesse panna: “Mistahes asja – aga eriti muusikainstrumendi – ise valmis meisterdamine on nagu ime. See ei pea olema täiuslik, kuid tegija jaoks on ta alati eriline. Soovitan kõigil aeg-ajalt ise midagi luua. See teeb elu mõnusalt mitmevärviliseks.”
Loe rohkem infot tulevase kandlefestivali kohta Kandleliidu kodulehelt kandleliit.ee või sotsiaalmeediast.
Autor: Marliis Miilimäe, Eesti Kandleliidu juhatuse liige