VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVALI AVAPÄEVAL JÕUAB LAVALE EESTI RAHVAPILLIDE LUGU
Tänavune 33. Viljandi pärimusmuusika festival algab neljapäeval, 23. juulil ning kannab teemat “Igaühel oma pill”. Sel puhul jõuab avapäeva õhtul Pärimusmuusika Aida suure saali lavale eriline kontsertlavastus, mis elustab eesti rahvapillide lood ja legendid teatraalses võtmes. Idee sündis pika loomeprotsessi tulemusena koostöös Eesti Pärimusmuusika Keskuse teabekogu juhataja Inga Rongaga.
Lavastaja ja dramaturg Lee Taul rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis, et tegemist on keskuse jaoks uue ja põneva väljakutsega. Tauli sõnul pole varem sellist muusikalilaadset vormi katsetatud, kuid kuna pillilugude ümber leidub palju värvikaid detaile, otsustati pärimus tuua publikuni just elava lavalise jutustusena.
Projekt valmis tihedas koostöös kolme õppeasutusega: Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga. Lavastuses kaasa tegev tudeng ja multiinstrumentalist Romet Allingu kinnitas, et tulemus ei ole pelgalt kuiv ajalootund. Allingu, kes kehastab teiste seas 1859. aastal Uues Kastres elanud lõõtsameest Loobenit ja legendaarset Torupilli Jussi, tõi välja, et muusikud täidavad tüki jooksul mitut rolli.
Lee Taul tõi näiteks loo Soome vahet sõitnud Torupilli Jussist, kes elatus tegelikult halupuude müügist. Kui puud sadamas kaubaks ei läinud, hakkas mees pilli mängima. Sealsete reiside jooksul juhtus aga, et tema ümber kogunes nii suur rahvamass, et kai hakkas järele andma ning olukorda pidi sekkuma kordnik.
Enne jaanipäeva toimunud kontrolletendus kinnitas, et lavastuse suurimaks trumbiks on lavastuslik ja uudne lähenemine. Suurt rõhku on pandud liikumisele, koreograafiale ja lavakõnele, mille seadmisel olid abiks Kadri Suits, Rauno Kaibiainen ning Shannon Quinn. Visuaalse poole ja kujunduse lõid Merike Paberits ja Mati Ploompuu.
Lisaks Romet Allingule astuvad lavale muusikud Emma Lotta Kilberg, Kertu-Liis Õnnis, Marie Välja, Mart Adermann ja Riko Misnik. Helikujunduse eest vastutab Marko Peder. Lee Taul lisas, et vanasti algas mängurõõm tihtilugu karjalapse eas ise pille meisterdades. Selleks, et kuulajaid ja huvilisi innustada, antakse trükituna välja spetsiaalne taskuteadmik koos praktiliste tegemisõpetustega.
Kui festival ise tähistab tänavu 33. toimumiskorda, siis sellest välja kasvanud etnolaagrite võrgustik (Eesti ETNO, Noorte ETNO ja Laste ETNO) tähistab väärikat 30. aastapäeva. Eesti ETNO on maailma vanuselt teine etnolaagrite programm ning selle võrgustik kasvab globaalselt siiani. Lee Taul, kes nimetab end tõeliseks “etnokasvandikuks”, kirjeldas 16-aastasena Margit Kuhi käe all saadud esmakordset laagrikogemust elumuutvana – see aitas tal mõista oma kohta maailmas.
Romet Allingu, kes alustas muusikuteed Jõgeva Muusikakoolis akordionit õppides ja võtab praegu vastu eraõpilasi, pole osalejana ETNO-sse jõudnud, kuid on saanud juba kutseid sinna juhendajaks minna. Laagrites õpetatakse repertuaari kuulmise järgi, mis võimaldab lühikese ajaga luua suurele orkestrile energiast pakatavad seaded.
Taul ja Allingu tõdesid, et rahvusvahelised kohtumised ning pillide sarnasus eri maades aitavad oma eriala uutmoodi tõlgendada. Erinevate helisüsteemide, näiteks Araabia maade makaam-muusika avastamine aitab mõista ka meie pärimuse eripärasid. Lee Taul selgitas, et eesti kultuuris on täiesti omanäoline helikeel, mis ei allu alati klassikalise muusika reeglitele – veerandtoonide kasutamine ei tähenda, et mängija oleks klahvist mööda pannud.
Kontsertlavastust saab vaadata Viljandis folgifestivali avapäeval kell 17.00. Need huvilised, kes suvel kohale ei jõua, saavad etendust nautida talvel, mil see naaseb Aida lavale detsembris pärimusmuusikakeskuse jõuluprogrammi raames.