ERICH KRIEGER 65: VÕIMAS BARITON, OMANÄOLINE LAVALINE OLEK JA EESTI LEVIMUUSIKA VÄRVIKAS ISIKSUS

Erich Krieger on Eesti levimuusika üks omanäolisemaid artiste, kelle võimas bariton, üleni must lavastiil ja otsekohene olek on olnud Eesti lavadel äratuntavad juba mitu aastakümmet. Tema muusikutee on ulatunud popmuusikast kammerlaulu ja klassikalise muusikani ning lisaks lauljakarjäärile on ta tuntud ka oma pühendumuse poolest tervislikele eluviisidele.

Sünniaeg, taust ja ooperiõpingud

Erich Krieger sündis 14. juulil 1961 Almatõs (Alma-Ata), toonases Kasahhi NSV-s. Tema taustas põimuvad erinevad päritoluliinid: isapoolsed esivanemad on seotud Saksamaaga ning emapoolses liinis on Saaremaa päritolu.

Kuigi tänapäeval tuntakse teda eelkõige lauljana, ei olnud muusika tema lapsepõlves veel kindel siht. Noorusajal pidas ta laulmist pigem tüdrukute huvialaks. Tema lapsepõlv möödus Järvekülas Rae vallas lennujaama lähedal. Koolitee viis ta kolme kilomeetri kaugusele Lehmjasse, kuhu tuli sageli liikuda jalgsi läbi keeruliste ilmaolude. Isa ehitatud lapsepõlvekodu on talle tänaseni oluline paik, kus ta käib mõtteid kogumas ja rahu leidmas.

Pärast Tallinna Reaalkooli lõpetamist 1979. aastal alustas Krieger muusikaõpinguid Eesti Riikliku Filharmoonia estraadistuudios. Pärast ajateenistust Nõukogude armees (1981–1983) õppis ta Tallinna Konservatooriumis professionaalseks kammerlauljaks kokku kümme aastat (1983–1993), mil õpingute vahele jäid ka tihedad kontsertturneed.

Kuigi tal on klassikalise laulja haridus, ei jõudnud ta omal ajal Arne Miku ooperilavastuses lavale. Žürii hinnangul tulid tema estraadimaneerid ja levimuusikalik esituslaad klassikalise repertuaari puhul liialt esile.

Muusikutee algus ja esimesed kollektiivid

Erich Kriegeri tee lavale algas juba nooruses, kui ta hakkas kaasa tegema erinevates ansamblites ja tantsukoosseisudes.

1977. aastal tegi ta esimesed muusikalised sammud ansamblis Kulgur. Aastatel 1979–1981 kuulus ta Tallinna Tuletõrjemaja tantsuansamblisse, kus musitseeris koos mitmete hiljem tuntud Eesti muusikutega, sealhulgas kitarrist Are Jaama, klahvpillimängija Urmas Lattikase ja trummar Sven Himmaga.

1984. aastal esines ta koos ansambliga Elektra, kus tegutses ka Aarne Saluveer. Aastatel 1984–1986 kuulus Krieger vokaalkvartetti Barbershop koos Jaak Johansoni, Mart Miku ja Laimis Rācenājsiga. 1987. aastal tegi ta koostööd ka Alo Mattiiseni ja progressiivse roki ansambliga In Spe.

Läbimurre ja tuntumad laulud

Erich Kriegeri suur läbimurre saabus 1988. aastal, kui ta võitis noorte estraadilauljate konkursi “Jūrmala ’88”, esitades Andres Valkoneni laulu “Põhjanael”. Võidule järgnes aktiivne periood, mille jooksul ta tuuritas mööda Nõukogude Liitu ning esines ka välismaal.

Samast ajast pärineb ka üks tema suurimaid kahetsusi – Krieger on meenutanud, et loobus võimalusest osaleda Balti ketile pühendatud lauluprojektis, mida peab tagantjärele üheks oma suurimaks eksimuseks.

Eesti kuulajate seas on tema nimega seotud mitmed armastatud lood.

• “Sõbra laul” (1998) sündis soovist tuua loosse lihtsa inimese vahetu tunne. Krieger soovis, et laulus kõlaks inimene, kellel puuduks professionaalne lauljakoolitus. Loo tuntud versioonis teeb kaasa korvpallur Martin Müürsepp.

• “Naised on hullud” (1989) on laul, mida on sageli tõlgendatud huumoriga, kuid Krieger on rõhutanud, et tegemist on naiselikkust ülistava looga, mis räägib naiste kütkestavusest ja omanäolisusest.

• Filmist “Viimne reliikvia” tuntud “Pistoda laul” on kuulunud samuti tema repertuaari ning saanud tänu tema sügavale baritonile uue lavalise mõõtme.

Laiem tuntus televaatajate seas kasvas 2004. aastal, kui ta osales TV3 tõsielusarjas “Džunglistaar”. Hiljem on ta rääkinud ka terviseprobleemidest – pärast koroonaviiruse põdemist tekkisid tal mäluhäired, mille tõttu ta hakkas laval unustama oma kõige tuntumate hittide laulusõnu ja otsis abi hüpnotisöörilt.

Soolodiskograafia

Erich Kriegeri soolokarjääri kuulub üheksa täispikka väljaannet, mille repertuaar ulatub tempokatest pop- ja rocklugudest romantiliste ballaadideni.

• 1995 – “Ma kuulun sulle”
• 1999 – “Põgenevad unenäod”
• 2001 – “Tere hommikust, Eestimaa!”
• 2004 – “Põhjanael – Very Best Of Erich Krieger”
• 2007 – “Ave Maria”
• 2007 – “Erich Krieger Live” (DVD/CD)
• 2009 – “Külm kui jää”
• 2009 – “Eesti kuld ja Eesti süda”
• 2013 – “Parimad 1”

Pärast 2013. aastat on ta keskendunud peamiselt digitaalsete singlite ja koostööprojektide avaldamisele.

Sport ja tugev füüsiline vorm

Lisaks muusikale paistab Erich Krieger silma ka oma spordihuvi poolest. Kulturismiga hakkas ta aktiivsemalt tegelema 1979.–1980. aastatel ning treenib regulaarselt jõusaalis. Oma panuse eest kulturismi ja fitnessi populariseerimisse on ta pälvinud Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu tunnustuse.

Ta on meenutanud ka mitmeid värvikaid sportlikke seiku oma elust, sealhulgas vabavisete võistlust ainsa NBA-s mänginud eestlase Martin Müürsepaga (kellega koos sündis hiljem ka hittlugu “Sõbra laul”) ning nooruses toimunud maadlusmatši, mis lõppes talle ootamatul moel võiduga. Nimelt päästis Erichi kindlast kaotusest pingutusest vallandunud vali kõhutuul, mis ajas vastase sedavõrd naerma ja lõi rütmist välja, et Erich sai võimaluse end ringi pöörata ning matš puhta seljavõiduga lõpetada.

Perekond ja isiklik elu

Erich Kriegeri esimesest abielust Reet Kriegeriga sündis poeg Henrik, kes kannab ametniku eksituse tõttu perenime Kriiger. Pojaga on neil aastate jooksul olnud lähedane ja toetav suhe.

2021. aasta sügisel abiellus Krieger oma pikaajalise elukaaslase Maria Ringenbergiga. Muusik on öelnud, et õnnelik suhe on muutnud teda rahulikumaks ning ta peab suhte üheks olulisemaks alustalaks sõprust.

Krieger on tuntud ka oma kindla lavastiili poolest – ta kannab sageli musta riietust, mis aitab tal laval enesekindlust säilitada. Ta on öelnud, et ei jälgi enda kohta kirjutatud internetikommentaare ning eelistab nalja teha pigem iseenda üle.

Oma otsekoheste väljaütlemiste tõttu on ta aeg-ajalt tekitanud ka avalikke arutelusid, kuid peab oluliseks andestamist ja inimeste eksimuste mõistmist.