Maarja kontsert (foto: MuusikaPlaneet)
Maarja-Liis Ilus meenutas Vikerraadio suvesaates saatejuht Kristjan Hirmole oma karjääri pöörasemaid aegu, rahvusvahelist edu ja varajast majanduslikku iseseisvumist ning rääkis muusika rollist nii enda kui ka oma laste elus.
Peamiselt Pärnus suvitav laulja ütles, et tänavune esinemisgraafik on täpselt paras, et hoida tasakaalu pereelu ja muusika vahel. Suve olulisemate ülesastumiste hulka kuulub 2. juulil Tallinna Lauluväljakul toimuv Õllesummer. Juba juuni lõpus astub ta koos Koit Toome ja bändiga üles Retrobestil, kus kõlavad tantsulisemas võtmes vanad hittlood.
Vestluse alguses tuli juttu Ilusa esimesest hitist “Õnneseen”, mille ta salvestas kõigest nelja-aastasena. Kuigi laulja pole seda lugu aastaid kuulanud, on see viimastel aastatel taas aeg-ajalt kõlanud nii kontsertidel kui ka telesaadetes. Tema lapsed sellest palast aga erilist vaimustust ei tunne. Tütar Iris on küll video internetist üles otsinud, kuid laste muusikamaitset kujundavad pigem Korea popmuusika ja ingliskeelsed hitid. Samas rõõmustab Ilusat, et ühistel autosõitudel kuulatakse ka 1980. ja 1990. aastate popmuusikat, mille refrääne oskavad lapsed juba peast kaasa laulda.
Oma varast karjääri meenutades ütles Ilus, et suhtus tele- ja laulusalvestustesse juba lapsena väga tõsiselt ega vajanud vanemate tagant utsitamist. “Õnneseene” aegadest on tal küll vähe selgeid mälestusi, kuid eredalt meenub võtteplatsil olnud muusik Jaanus Nõgisto, keda ta alguses veidi kartis. Meelde on jäänud ka Ave Kumpas ja Eve Viilup, kes juhendasid teda kaamerate ees naeratama.
Kuigi Ilusa ema töötas aastaid Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikaõpetajana, sai tema lauljatee alguse hoopis lasteaia muusikaõpetaja soovitusel, mille järel jõudis ta Ave Kumpase laulustuudiosse. Ema roll oli tema sõnul alati toetada, mitte teda õpetajana juhendada.
Vestluse käigus meenutati ka 1990. aastate keskpaika, mil veel koolitüdrukuna tuntust kogunud Ilus vallutas diskoartistina edetabeleid ja esines täissaalidele üle Eesti. Tema sõnul oli see pöörane, kuid äärmiselt põnev aeg. Erinevalt paljudest kolleegidest ei tekitanud tihedad ja sageli hilisõhtused esinemised temas väsimust ega tüdimust, sest publiku energia andis talle jõudu.
Varakult raha teenima hakanud Ilus ei pidanud juba noores eas vanematelt taskuraha küsima. Ta kirjeldas end praktilise meelega inimesena, kes oskas raha hoida ega lasknud suurtel summadel end mõjutada. “Ühe õhtuga võis teenida õpetaja või linnavalitsuse töötaja kuupalga,” meenutas ta.
Suurema osa teenitud rahast pani Ilus tuleviku tarbeks kõrvale. Kahetoalises korteris üles kasvanuna otsustas ta teismelisena küll oma toa täielikult renoveerida ja värvis seinad roheliseks, kuid suurem osa sissetulekust jõudis säästudesse, et tulevikus oma kodu osta.
Tõeliselt suured summad tulid mängu pärast lepingu sõlmimist Universaliga. Rahvusvaheline karjäär tõi kaasa esimese klassi lennureisid, limusiinid lennujaamades ning turneed Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Ilus meenutas, et ainuüksi ühele loole valmis kolm muusikavideot, millest igaühe eelarve ulatus 300 000 Rootsi kroonini.
Vaatamata luksuslikule elustiilile suutis Ilus enda sõnul säilitada kainet meelt. Hiljem tõid muutused plaaditööstuses ja digiajastu pealetulek kaasa rahvusvahelise projekti lõppemise, kuid selle käigus õnnestus Aasias müüa 250 000 plaati. Muusikatööstuse arenguid jälgib Ilus tähelepanelikult ka praegu. Tema elukaaslane Fred Krieger tegutseb muusika- ja tehnoloogiavaldkonnas ning kuigi nad tööalaselt otseselt koostööd ei tee, aitab see lauljal olla kursis valdkonna uute suundumustega.
Ilusal ootab sahtlis lõpetamist mitu uut lugu, kuid pere- ja kontserdielu kõrvalt napib nende viimistlemiseks aega. Oma loomingus peab ta kõige olulisemaks eestikeelset teksti, puhast keelekasutust ja korrektseid välteid. Kaasaegsetest artistidest tõi ta esile nublu, kuid märkis, et vahel igatseb nooremate tegijate loomingus suuremat keelelist sügavust.
Vestluse käigus peatuti ka Ilusa 1996. aastal ilmunud omanimelisel albumil, mille produtseeris Raul Rink ning mille tekstide autor oli Kaari Sillamaa. Kuigi laulja oma vanu salvestusi tavaliselt ei kuula, on “Sa ju tead” leidnud tee tagasi tema ja Koit Toome ühisesse kontserdikavasse. Loole andis uue hoo Toome esitus saates “Laula mu laulu”, mille järel hakkas see taas publiku seas populaarsust koguma.
Tänavu möödus 30 aastat ka Eurovisiooni loost “Kaelakee hääl”, mida Ilus esitab koos Ivo Linnaga endiselt paar korda aastas. Eelmisel neljapäeval astusid nad koos üles Kroonika meelelahutusauhindade galal, kus Linnat tunnustati panuse eest Eesti muusikasse.
Kuigi ees seisavad mitmed märgilised tähtpäevad, ei tunne Ilus huvi suurte juubelikontsertide korraldamise vastu. “Ma ei ole kunagi olnud suur numbrite ega tähtpäevade tähistaja,” ütles ta.
Oma laste tulevikku vaadates loodab laulja, et muusika jääb neile eelkõige rikastavaks hobiks. Kuigi mõlemad lapsed on musikaalsed ja vanem valmistub klaveri eriala katseteks, peab Ilus tänapäeva muusikamaailma väga konkurentsitihedaks ja ettearvamatuks. Tema sõnul on kõige tähtsam, et lapsed leiaksid oma tee ise. Artistielu nõudlikkust ilmestab seegi, et kogu karjääri jooksul pole ta tervisemurede või halva enesetunde tõttu tühistanud ainsatki kontserti.