PALJU ÕNNE! EDA-INES ETTI 45: TEEKOND KOLLASE MEEDIA TORMIDEST RAHULIKU ARGIÕNNENI1

Täna, 26. mail tähistab 45. sünnipäeva Eda-Ines Etti – nimi, mis ei vaja eestlastele tutvustamist. Juba üle kahe kümnendi Eesti muusika- ja telemaastiku tipus püsinud naine on pealtnäha alati särav, glamuurne ja vankumatu. Ometi peidab selle malbe kesta taga end tegelikult sisemine mässaja ja perfektsionist, kes on pidanud varakult õppima avalikkuse survet taluma, leidnud oma tõelise hääle laulukirjutajana ning teinud läbi elu suurima muutuse, kasvatades nüüd kahte last.

Lapsepõlv Haapsalus ja juured Väike-Maarjas

Kuigi avalikkus seob Inest eelkõige Lääne-Virumaaga, möödusid tema esimesed eluaastad hoopis Haapsalus, kus ta sündis ja tegi oma esimesed sammud. 

Ema Tiina ja isa Avo Etti otsustasid perega Lääne-Virumaale Väike-Maarja alevikku kolida alles paar aastat hiljem. Just seal sai tulevane täht tunda suvistele väikelinna traditsioonidele kohaselt ka päris füüsilist tööd, käies abiks kartulipõldudel ja muudel põllutöödel. Muusikaline soon oli peres tugev. Oma üldhariduse omandas Ines kodukandis, lõpetades Väike-Maarja Gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist suundus ta edasi Tallinna, et õppida Eesti Humanitaarinstituudis anglistikat.

Akadeemilise tee kõrval arenes tormiliselt tema muusikaline põhi, mis laoti Rakvere Muusikakoolis — selle lõpetas ta 1996. aastal klaveri erialal õpetaja Ruth Patuse käe all. Huvitava kokkusattumusena lõpetas samal aastal klaveri eriala ka tulevane teleajakirjanik Marii Karell, kes õppis aga õpetaja Elle Kivinurme klassis. Ka Inese vend Ivo Etti valis muusikutee, lõpetades Rakvere Muusikakooli klarneti erialal ning saades hiljem tuntuks menubändi Ewert and The Two Dragons basskitarristina. Kuigi vend töötab täna IT-sektoris, kutsub Ines teda siiani vahel oma bändi asendusliikmeks. Lisaks vennale kuulus nende ühisesse lapsepõlve vanem poolõde Kristel Prikko, kes oli Inesele suureks eeskujuks ja toetas teda varakult tema esimestel lauluvõistlustel.

Suur läbimurre ja Eurovisiooni õppetund

Inese varajane laulukarjäär sai hoo sisse Lääne-Virumaa ja Väike-Maarja kohalikelt lauluvõistlustelt, kus ta saavutas suurepäraseid tulemusi. Noor lauljatar ei lahkunud peaaegu üheltki konkursilt auhinnata, mida ta ise on hiljem tagasihoidlikult nimetanud lihtsalt “algaja õnneks”. Oma esimese suurema teledebüüdi tegi ta 1998. aastal, kui pääses legendaarse laste lauluvõistluse “Laulukarussell” televooru. Sealt edasi liikus ta juba reaktiivkiirusel Eesti muusikamaastiku tippude poole, saavutades 1999. aastal üleriigilisel noorte lauljate konkursil “Kaks takti ette” silmapaistva teise koha.

Aasta 2000 muutis aga kõike. Vähesed mäletavad, et tol aastal ei osalenud Ines kohalikul Eurolaulu konkursil vaid ühe looga — lisaks võidulaulule esitas ta ka rahulikumat pala “Kuulatan su ootamist”, mis platseerus kaheksandaks. Suureks võitjaks osutus aga “Once in a Lifetime”, mis viis 19-aastase Inese Eurovisioonile ja tõi Stockholmis kõrge neljanda koha. Selle märgilise hitini jõudis ta tänu laulja Maikenile (Kadri Koppel), kes noort talenti esimesena märkas ja teda hitimeistritele 2 Quick Startist tungivalt soovitas.

Seda võidulugu stuudios salvestades oli Ines alles 18-aastane. Produtsendid kasutasid tol ajal Eesti muusikas üsna uut vokaali kompressiooni ning double-track tehnikat. See andis tema mahedale häälele juurde rahvusvahelist popbiidi teravust, mistõttu pidasid paljud raadiokuulajad laulu esmapilgul välismaiseks. Kuigi Eurovisiooni tulemus oli erakordne, kaasnes sellega Inese karjääri raskeim periood — lauljatar sai omal nahal tunda kollase meedia rünnakuid, mis tekitasid talle omamoodi trauma. Just see meediasurve oli põhjus, miks ta loobus välismaise karjääri püüdlemisest ja otsustas kanda kinnitada turvalisemal koduturul.

Telekarjääri algus ning “15 magamata ööd”

Märgilise muusikalise stiilimuutuse tegi Ines 2004. aastal Hendrik Sal-Salleri kirjutatud megahitiga “15 magamata ööd”. Selle looga ja samanimelise albumiga noppis lauljatar 2005. aasta Eesti Muusikaauhindadel kõik olulisemad võidud, pälvides aasta hiti, parima albumi ja aasta naisartisti tiitli. Laul on jäänud sedavõrd ajatuks, et Telia kasutas seda aastakümneid hiljem oma küberpettuste vastases jõulukampaanias, kus hitt sai täiesti uue ja õpetliku kuue.

Suure muusikakarjääri kõrval sai kiiresti tuule tiibadesse ka lauljatari teletöö. Tema varajast ekraaniteed ilmestasid 2000ndate alguses Kanal 2 ekraanil jooksnud meelelahutussaated “Guinnessi rekordid” (2002) ja “Usu või ära usu!” (2003). Sealt edasi usaldati tema kätte juba mastaapsemad projektid — 2005. aastal lendas ta palmide alla, et juhtida TV3 menukat tõsielusarja “Tenerife”. Suurt edu tõi talle ekraanil ka laulja roll: 2008. aasta lõpus võitis ta koos Valdo Randperega suursaate “Laulud tähtedega” esimese hooaja, naastes 2010. aastal sama projekti teise hooaja saatejuhi rolli. Laval olemise ja muusika kõrval ongi teletööst saanud tema teine suur kirg, kus ta on end aastate jooksul tõestanud Eesti ühe armastatuima saatejuhina.

Iseseisev looja ja ootamatu “Torm”

Tõelise loomingulise iseseisvumiseni jõudis Ines vahetult pärast seda ballaadiga “Iseendale” (2005), mis oli tema esimesi autoripalu, sündides muusikaliselt koostöös venna Ivo Ettiga. Selle looga astus Ines üles 2006. aasta Eurolaulu konkursil, kus võitis publiku südamed ja pälvis hääletusel suurepärase teise koha. Emotsionaalne ja sügav lugu sündis lauljatari toonase suhte ajal kunstnik Martin Saarega.

Oma autoriloomingus on ta alati olnud väga kindlapiiriline — 2009. aasta album “Kas kuuled mind” sündis teadliku kontseptsiooniga kõnetada just naisi ning filosofeerida teemadel, mida mehed ja naised sageli erinevalt tajuvad. Ines on korduvalt tunnistanud, et ta on täielik “kriisivalemiga” kirjutaja. Kui tema elus on kõik hästi, on loominguline kanal kinni. Peaaegu kõik tema kirjutatud ballaadid on sündinud hetkedel, mil ta on emotsionaalselt läbi elanud mõnda suuremat isiklikku mõõna või madalpunkti, sest õnn ei pakkuvat talle laulukirjutamiseks piisavalt sügavat ainest.

Tähelepanuväärne edu saatis teda ja Valdo Randperet ka 2009. aasta kevadel eetris olnud suursaates “Eesti otsib lemmiklaulu”, kus nende liigutav duett “Eesti muld ja Eesti süda” hääletati televaatajate poolt teisele kohale. Samuti on Inese hilisem muusikaline teekond tõestanud, et ta suudab teiste loomingule täiesti uue hingamise anda. Heaks näiteks on tema akustiline ja minimalistlik versioon Terminaatori kultusloost “Torm”, mis sündis koostöös kitarrist Raul Ojamaaga 2014. aasta telesaates “Laula mu laulu”. See esitus võeti raadiotes vastu niivõrd võimsalt, et paljude nooremate kuulajate jaoks muutus see justkui tema enda firmamärgiks.

Seda erilisem oli Inese hiljutine naasmine elektroonilisema popmuusika juurde — 2025. aastal esitles ta Eesti Laulu suurejoonelises finaalis õhtujuhina üles astudes oma uut singlit “Viimane piisk”, mille produtseerisid ja kirjutasid koos temaga Eesti uue põlve tippmuusikud Raul Ojamaa ja Kaspar Kalluste.

Disain, mood ning argipäeva rituaalid

Oma saatejuhitalendi ja suure isikliku kire sisekujunduse vastu ühendas Ines aastatel 2012–2013 ekraanile jõudnud “Kodusaates”, kus ta hoidis vaatajaid kursis põnevate disainitrendidega. Lauljatar on ka ise suur antiigipoodide ja kirbukates rändamise austaja, kes armastab otsida kordumatuid vintage-esemeid. Oma silmapaistva välimuse ja pika kasvu tõttu on Ines olnud armastatud muusaks ka Eesti moedisaineritele, astudes korduvalt üles moelavadel ja esitades näiteks brändi Tallinn Dolls kollektsioone. Siiski on ta moevalikutes jäänud alati pigem vaoshoituks, märkides, et ta ei võta suuri stiiliriske ega eelista end liialt paljastada.

Oma lavavormi saladuseks peab ta tervislikke eluviise ja spordiarmastust. Ines on pikalt tegelenud golfimänguga, mis on pakkunud talle suurepärast võimalust värskes õhus jalutada ning kiirest lavaelust täielikult välja lülituda. Intensiivsema koormuse saamiseks ja keha toonuses hoidmiseks on ta harrastanud ka EMS-treeninguid (elektrilist lihasstimulatsiooni treeninguid). Suure tähelepanu keskel elav naine väärtustab aga kõige rohkem teadlikku passiivset puhkust — Netflixi vaatamist, piisavat und ja head toitu. Kui öisest unest jääb puudu, päästab tema päeva kiire lõunauinak. Samuti on ta range päikesekaitsekreemi (SPF) fanaatik, rõhutades, et põhjamaa naised peavad oma nahka päikese eest teadlikult kaitsma. Sotsiaalmeedias hoiab ta meelega madalat profiili, sest ei usu filtritesse ega kunstlikult lavastatud perfektsusesse.

Pikka aega tunti teda linnapildis ka stiilse Mini Cooperi järgi, mis sobis ideaalselt tema glamuurse poptähe kuvandiga. Seda glamuuri ja muusikalist edu kroonis sajandivahetuse järgselt ka meediamaastiku ametlik tunnustus, kui 2004. aastal pärjati Ines ajakirja Kroonika Aasta Seksikaima Naise tiitliga ning aasta hiljem valisid meesteajakirja FHM Eesti lugejad ta suisa maailma seksikaimaks naiseks.

Teletöö tipud ja suured otse-eetrid

Nendest sammudest kasvasid aastate jooksul välja rollid Eesti kõige märgilisemates teleprojektides. Ines säras pikalt armastatud saatejuhina TV3 suursaates “Me armastame Eestit”. Kuigi ekraanilt paistis kõik mänguline, on ta naerdes meenutanud, et kurnavad võttepäevad võisid kujuneda üsna metsikuks — eriti siis, kui stuudiosse sattus liiga maskuliinne meeskond, kes emotsioonide paksus õhus võidu röökis.

Sellest hoolimata tõestas ta oma meisterlikkust suurtel lavadel, juhtides 2022. aasta sügisel suurejoonelises otse-eetris koos Jüri Pootsmanniga hittsaate “Tantsud tähtedega” kuuendat hooaega. Eurovisiooni-ring sai tema jaoks aga täieliku ja väärika krooni, kui ta naasis kodumaise laulukonkursi tüüri juurde — olles esmalt juhtinud “Eesti Laul 2022” veerandfinaali koos Tanel Padariga, astus ta “Eesti Laul 2025” suursuguse finaalkontserdi põhisaatejuhina üles Unibet Arenal koos räppar koreaga.

Meediasurve ja teekond New Yorki

Kuid selle puhta ja soliidse maine ning erakordse eduloo varjus oli lauljatari eraelu 2000ndate alguses meedia suure tähelepanu all. Kõige rohkem kõneainet pakkus tema tormiline suhe rokkmuusik Tanel Padariga, mida tollane meedia kajastas kui Eesti popmuusika unistuste paari. Sellele järgnenud suhte purunemine, pikaajaline kaugsuhe portugallasest modelli Francisco d’Oreyga ning hilisem kooselu popkunstnik Martin Saarega tõid kaasa pideva paparatso- ja seltskonnakroonika surve, millest Ines püüdis end alati väärikalt säästa.

Just see vajadus privaatsuse ja uute tuulte järele viis Inese aastatel 2006–2008 ookeani taha USA-sse New Yorki, kus ta täiendas end sealses teatrikoolis näitlemise alal ning nautis boheemlaslikku elu koos tollase elukaaslase Martin Saarega.

Näitlemisõpingud andsid talle tohutu enesekindluse ja ekraanijulguse, tehes temast hiljem nõutud külalisnäitleja kodumaistes kultussarjades nagu “Kättemaksukontor”, “Kelgukoerad” ja “Alpimaja”, samuti filmis “Rotilõks” ja andes võimaluse proovida kätt häälnäitlejana hitt-animatsioonis “Horton”. Oma näitleja- ja koomikutalenti sai ta tõestada ka huumorisaates “Palume lavale!”, kus ta astus üles külalisesinejana.

Maski taga: hirmud, juured ning elupöörded

Inese eraelus toimus 2024. aasta kevadel ootamatu muutus, kui tuli avalikuks uudis, et tema ja pikaajaline elukaaslane ning kihlatu Mart Vips otsustasid pärast aastatepikkust kooselu lahku minna. Just TV3 suursaate “Maskis laulja” 4. hooaja detektiivilaua taga märgati esmalt, et lauljatari sõrmest on kadunud valge kiviga kihlasõrmus. Kuna paar oli kihlunud juba 2016. aasta lõpus, ootas avalikkus pikisilmi pulmi, mistõttu sai lahkuminekust selle aasta üks kõmulisemaid meediauudiseid.

Draama jäi aga ära — Ines kinnitas, et nende läbisaamine on sõbralik ning mõlemad kasvatavad oma 2020. aastal sündinud poega Gustavit pühendunult edasi. Suurest elumuutusest hoolimata jäi maskimaailm Inesele endale südamelähedaseks, sest ta astus põnevusega uuesti detektiivi rolli ka “Maskis laulja” 5. hooajal.

Pikaajalisest lavakogemusest tulenevale kuulsusele vaatamata on Ines intervjuudes jäänud haruldaselt ausaks. Ta on tunnistanud, et talle ei meeldi üldse end telekast vaadata ega oma muusikat teadlikult kuulata, sest ta on enda vastu äärmiselt karm. Emotsionaalsete madalseisude ajal on ta otsinud vastuseid astroloogiast. Ootamatult on ta üles tunnistanud ka ühe suurima pelguse: ta kardab nõidasid ja selgeltnägijaid ning hoiab neist tuleviku ennustamise hirmus teadlikult eemale.

Kuigi elutempo on viinud teda suurlinna tulede keskele ja kirevasse lavaellu, on side kodukandiga jäänud talle alati pühaks. Kodu ja pere sügavat tähendust Inese jaoks ilmestab valusalt meenutus 2010. aasta rängast Lääne-Virumaa tormiööst, mil vanemate maja Väike-Maarjas sai tugevalt kannatada — lauljatar on tunnistanud, et ei unusta kunagi seda ahastust oma ema hääles, kui nad tormi ajal telefonitsi rääkisid.

Uued algused ja emarõõm

Uus ja õnnelik elupeatükk algas aga tunnustatud fotograafi Silver Gutmanni kõrval. Detsembris 2025 sündis nende perre Inese teine laps. Rõõmsast uudisest teatas ta fännidele Raadio 2 Aastahiti gala videotervituses, vabandades oma puudumist vajadusega olla kodus: “Pean minema ruttama poputama ühte täiesti tutikat Eesti muusika ja Raadio 2 fänni.” 

See kaunis eluetapp tõi Inese argipäeva taas uut emarõõmu, näidates, et ka kõige säravama lavakarjääri kõrval jääb suurimaks väärtuseks ikkagi pere. Just selles hoidvas ringis tähistabki armastatud lauljatar täna oma sünnipäeva, olles leidnud rahu ja õnne, mis säravad võimsamalt kui ükski lavaprožektor.