Vanilla Ninja esimene lavaproov Viinis (foto: Corinne Cumming/EBU)
Möödunud nädala televaadatavuse edetabel näitab, et eestlaste Eurovisiooni-huvi koondus tänavu eelkõige esimesele poolfinaalile, mis edestas populaarsuselt nii teist poolfinaali kui ka suurt finaalsaadet. Peamiseks põhjuseks oli ootusärevus: teisipäeval astus looga “Too Epic to Be True” lavale Eesti esindaja Vanilla Ninja.
Kantar Emori andmetel kogus Eurovisiooni esimene poolfinaal ETV-s keskmiselt 145 000 vaatajat saateminuti kohta, saades kogu nädala teletabelis teise koha. Sellest suutis mööda rebida vaid pingerea igipõline liider “Pealtnägija”, mida vaatas 153 000 inimest.
Suur finaalkontsert tõi aga ekraanide ette keskmiselt vaid 98 000 vaatajat saateminuti kohta, mis andis tabelis kuuenda koha. Finaali vaatajanumbreid mõjutab traditsiooniliselt saate hiline kellaaeg ja pikk kestus, mis viib keskmise minutivaadatavuse alla, kuigi saate kogureiting on tavaliselt kõrgem. Kõige vähem pakkus tänavu pinget teine poolfinaal, mida jälgis 78 000 inimest ja mis jäi 14. kohale. Eurovisiooni-nädal tõi korralikult vaatajaid ka lauluvõistlusega seotud taustasaadetele: laupäevane reportaaž “Kuidas valmistutakse Eurovisiooniks Viinis” edestas 99 000 vaatajaga napilt finaalkontserti ennast ning sai viienda koha. Saadet “12 punkti! Eurovisiooni hitid” jälgis aga 59 000 muusikasõpra, mis andis 23. koha.
Tänavune tulemus tegi ühtlasi kurba ajalugu, lüües üle senise Eurovisiooni suurfinaali kõige madalama reitingu Eestis. Seni hoidis seda tiitlit 2017. aasta Kiievi võistlus, kus laulu “Verona” poolfinaaliukse taha jäämine langetas finaalkontserdi vaadatavuse keskmiselt 135 000 inimeseni saateminuti kohta. Tänavu Viinis toimunud lauluvõistlus vajus aga sellestki põhjast läbi, tuues telerite ette alla maagilise 100 000 vaataja piiri. Nii nagu üheksa aastat tagasi, sai ka seekord otsustavaks meie oma artisti saatus – Vanilla Ninja finaaliukse taha jäämine röövis Eesti telepublikult laupäeva õhtuks põnevuse ja võistlusmomendi.
Mullune edu taandus tänavuseks reitingukriisiks
Selle uue madalpunkti taustal mõjuvad veelgi uskumatumalt eelmise, 2025. aasta lauluvõistluse numbrid. Mulluse konkursi finaali vaatas ETV-s keskmiselt 215 000 inimest (koos järelevaatamisega 235 000). Tõeliseks tipphetkeks kujunes Tommy Cashi lugu “Espresso Macchiato”, mida jälgis otse-eetris lausa 263 000 vaatajat.
Eurovisiooni lauluvõistluse ülekanded pälvisid Eestis erakordselt suurt tähelepanu juba 1990. aastate teises pooles, mil riigi esindajad tõid korduvalt kohti esikümnes ja käivitasid ühiskonnas laiaulatusliku eurohulluse. Kantar Emori arhiiviandmed aastatest 1994–2002 põhinevad küll tolleaegsel päevikumeetodil, mis mõõtis saate vaatajaskonna koguarvu, kuid numbrid kinnitavad stabiilselt võimsat huvi.
Kui 1996. aastal tõid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna lauluga “Kaelakee hääl” Eestile viienda koha, naelutas otseülekanne ekraanide ette 431 000 vaatajat. Järgmisel ehk 1997. aastal elas Maarja-Liis Ilusa esitusele lauluga “Keelatud maa” kaasa juba 452 000 inimest ning 1998. aastal vaatas Koit Toome etteastet looga “Mere lapsed” 440 000 televaatajat.
Kui Eurovisioon naelutas ekraanide ette pool miljonit eestlast
Sajandivahetus viis vaatajanumbrid kõigi aegade absoluutsesse tippu, kui 2000. aastal saavutas Eda-Ines Etti Stockholmis lauluga “Once in a Lifetime” kõrge neljanda koha ning finaalsaadet jälgis Eestis kokku lausa 545 000 inimest. Ehkki järgmisel, 2001. aastal Kopenhaagenis, tõid Tanel Padar ja Dave Benton lauluga “Everybody” Eestile ajaloolise esikoha, jäi see televaatajate arvult (513 000) Inese aasta reitingule napilt alla. See pikaajaline statistika tõestab, et massiline televaatajate huvi oli saavutatud juba enne 2002. aasta kodust Tallinna suurvõistlust, luues tugeva vundamendi Eurovisiooni fenomenile Eesti telemaastikul.
Just sellel kodusel suursündmusel korrati Eurovisiooni lauluvõistluse kõigi aegade võimsaimat vaatajarekordit, mil lauluvõistlus toimus Tallinnas Saku Suurhallis (praegune Unibet Arena). Tänu Tanel Padari ja Dave Bentoni eelneva aasta võidule looga “Everybody” oli kodune otseülekanne ülioodatud. Seda jälgis ETV ja venekeelse ORT kanali vahendusel Eestis kokku lausa 545 000 inimest. Saade küündis täpselt samasuguse vaatajarekordini nagu kaks aastat varem Inese ajal, mis tähendas, et ülekannet vaatas tervelt 40% kogu Eesti tollasest elanikkonnast. Selle stabiilselt võimsa publikumenu peamiseks põhjuseks oli kohaliku suursündmuse tohutu uudsus, vaimustus ning asjaolu, et ülekandega suudeti paralleelselt kahe telekanali kaudu täielikult ühendada nii eesti- kui ka venekeelne telepublik.
Kaasaegse digitaalse mõõdikuajastu absoluutne tippmark sündis aga 2012. aastal, kui Ott Lepland saavutas Bakuus lauluga “Kuula” kõrge kuuenda koha ning laupäevast finaali jälgis telerite ees keskmiselt 371 000 vaatajat saateminuti kohta. Kui vaadata vaatajate arvu konkreetselt ühe esituse minutitel, siis kuulub rekord hoopis Elina Bornile ja Stig Rästale. Nende laulu “Goodbye to Yesterday” esitamise ajal 2015. aastal oli telerite ees korraga lausa 407 000 inimest, mis edestab ka Ott Leplandi ülekande keskmist näitajat.