KAREEM ROUSTOM TALLINNAS TOIMUVAST ESIETTEKANDEST: IGAL KEELEL ON OMA TANTS

Süüria-Ameerika-Kanada helilooja Kareem Roustom räägib oma uudisteosest “Hushed”, mille maailmaesiettekanne toimub 16. mail Mustpeade majas. Teost esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja dirigent Tõnu Kaljuste. Heliloojat küsitles muusikaajakirjanik Virge Joamets.

Kareem Roustom märgib, et kontserdil maailmaesiettekandele tulev “Hushed” (“Vaigistatud”) on kirjutatud püha Augustinuse tekstile. “Olin püha Augustinuse “Pihtimustest” pärit tekstilõiku soovinud kasutada juba ammu. See on keeruline tekst, seda tuleb lugeda palju kordi, kuna alles ajapikku hakkad kirjutatut mõistma.”

Millest räägib uudisteose “Hushed” tekst?

“Augustinusel oli oma emaga keeruline suhe. Olles teel Roomast, kus neil oli olnud palju raskeid hetki, tagasi koju, istusid nad ühel hetkel akna alla maha ja hakkasid rääkima – neil oli viimaks tekkinud üks vaikuse moment. Augustinus kirjutab sellest vaikusest väga kaunilt: kuidas kõik tungid, tuul, vesi – kõik oli vaigistatud. Kui see vaikus oli saavutatud, kuulsid nad endi sees sõnumit võib-olla Jumalalt, aga võib-olla veelgi rohkem teineteiselt. See oli hetk, kus nad tõesti lõpuks üksteist mõistsid ja kogesid pärast paljusid raskeid aastaid teatavat lahendust. Mõni päev hiljem ema haigestus ja suri. Seega on see ka mõtlemise koht, sügava mõistmise hetk selle üle, mis meid ümbritseb, kes on inimesed meie ümber ja missugused on olukorrad, milles viibime,” räägib helilooja.

Roustomi sõnul leidub mõistmise hetki kõigis kontserdil kõlavates teostes. Näiteks “Hurry to the Light” keskendub “Odüsseia” naistegelastele, sest Odysseus avaneb loos just nende kaudu.

“Odysseus on olnud aastaid kodust eemal ja kui ta lõpuks saabub, varjab ta oma identiteeti. Penelope ei ole teda kümme aastat näinud ja küsib temalt küsimusi, millele üksnes tema abikaasa oskaks vastata. Ka neil on lõpuks see mõistmise hetk, kui nad üksteist üle aastate leiavad ja koos nutavad,” ütleb Roustom.

Kõnealuste teoste aluseks on vanad lääne kultuuri tüvitekstid, sealhulgas Homerose ja Augustinuse tekstid. Miks on klassikaline kirjandus tähtis?

“Praegu, keset kõiki neid võitlusi, saame vanu tekste kasutades aru, kuidas sadu või tuhandeid aastaid tagasi elanud inimesed seisid silmitsi samade probleemidega. Inimeseks olemine on samasugune, ükskõik kas meil on kasutada tehnoloogia või mitte, ükskõik kas me tapame üksteist vibu ja noolte või hävituslennukitega. See on üks ja sama võitlus, millega inimkond on kogu aeg rinda pistnud. Selle nägemine ja mõistmine teeb mind väga alandlikuks,” jätkab helilooja.

Roustomit huvitavad ka keeled ja nende rütm. “Mulle meeldib töötada erinevate keeltega. See sunnib heliloojat mõtlema erinevates rütmides. Igal keelel on oma “tants”, kui nii võib öelda – tuleb tabada see, mis on seal peidus. Kes teab, võib-olla kasutan ühel päeval ka eesti keelt. Minu lemmikhelilooja on Veljo Tormis ja mind tohutult köidab tema muusika, eriti seetõttu, et ta on üles leidnud iidsed elemendid – justkui muistse maailma –, samuti keele rütmi, ning kasutab seda väga kütkestavalt.”

Kuna lääne klassikaline muusika on reeglina välja kirjutatud, samal ajal kui idamaade muusikas on oluline komponent improvisatsioon, siis kas või kuivõrd sisaldab tema muusika improvisatsiooni?

“Vahel kasutan oma muusikas mõningaid improvisatsioonielemente, ent rohkem huvitavad mind vorm ja struktuur ning eelkõige tekst ja lugu, mida see kannab, samuti selles sisalduvad emotsioonid. Siiski, endale kirjutatud oudipalades kasutan improvisatsiooni rohkem,” ütleb helilooja.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Tõnu Kaljuste annavad 16. mail Mustpeade majas Kareem Roustomi autorikontserdi “Mõistmise hetk”. Pärast kontserti salvestavad muusikud ja helilooja kontserdil kõlanud muusika ühiselt plaadile.

Kareem Roustom (1971) on Süüria päritolu, USA ja Kanada kultuuriruumis tegutsev ning lääne klassikalises traditsioonis hariduse saanud helilooja. Nooruses on ta tegutsenud ka džässi alal ning seob oma helikeeles idamaiseid ja õhtumaiseid elemente. Roustomi loomingut on esitanud sellised kollektiivid nagu BBC Symphony Orchestra, Boston Symphony Orchestra ja New York Philharmonic. Ta on teinud koostööd muusikutega nagu Daniel Barenboim ja West-Eastern Divan Orchestra ning Kronos Quartet, samuti arranžeerinud muusikat artistidele nagu Shakira ja Tina Turner. Ta resideerub Bostonis ja tegutseb nii orkestri-, kammer- kui ka koorimuusika vallas, samuti filmimuusika ja lavaprojektide autorina. Tema loomingut on tunnustatud mitmete rahvusvaheliste auhindade ja residentuuridega, sealhulgas Emmy nominatsiooniga.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Tõnu Kaljuste on aastaid ühiselt kontserte andnud. Mullune Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistamine Eesti ja rahvusvahelistes kontserdisaalides viis neid koos ja eraldi kontserte andma üle maailma. Nad on esinenud maailma kõige nimekamates kontserdisaalides, sealhulgas New Yorgi Carnegie Hallis, Pariisi Filharmoonias ja Hamburgi Elbphilharmonie’s. Nad on Eesti heliloojate loomingu sagedased esmaesitajad ja nende kontserdikavad on pälvinud kriitikutelt arvukalt kiidusõnu. Tõnu Kaljuste koos kollektiividega on korduvalt esitatud Grammy nominatsioonile ning 2014. aastal pälvis Tõnu Kaljuste Grammy auhinna Arvo Pärdi albumi “Adam’s Lament” (ECM) eest.