Albumi "Kinomechanik" kujundus
Täna, 23. veebruaril ilmus Eesti-USA kontseptuaal-kollektiivi Teemantkilpkonn viies stuudioalbum “Kinomechanik”. Värske kauamängiv paneb punkti 2021. aastal alanud mastaapsele pentaloogiale ning tähistab ühtlasi olulist tähist loovliikumise Turtlewave ajaloos, olles labeli esimene ametlik täispikk albumi-reliis.
“Kinomechanik” on pea tunnine rännak cyberpunki ja elektroonilise industriali piirimail, mis koondab endasse kollektiivi senise teekonna parimad elemendid. Kui debüütalbum “Monoliit” (2021) lõi toore vundamendi, siis värske teos viimistleb selle küberneetilise maailma, pakkudes kuulajale nii sisekaemuslikku tumedust kui ka retrofuturistlikku helgust. Erinevalt tänapäeva singlipõhisest muusikamaailmast on “Kinomechanik” kirjutatud terviklikus albumiformaadis, kus iga lugu on osa ühisest simulatsioonist.
“Teekond “Monoliidist” “Kinomechanikuni” ongi justkui üks terviklik pentaloogia, mis oma olemuselt muutubki aina robotlikumaks, kirjeldades meid ümbritsevat tehnoloogilist keskkonda. See album on pentaloogia finaal, kuid samas ka vältimatu üleminek millegi uue ja tundmatu suunas. Üks tsükkel sulgub, et avada järgmine,” selgitas kollektiiv.
Albumi narratiiv kulgeb läbi süsteemikriitiliste lugude nagu “Simulatsioon” ja nimiteose “Kinomechanik”, mis seavad kahtluse alla meie reaalsuse piirid ja selle hoidjad. Nostalgilisema ja filmilikuma varjundi annavad kauamängivale singlitena ilmunud “Viimased lilled” ning “Lennukid”, kuni albumit lõpetava teoseni “Tähesadu”, kus pseudo-reaalsuse lahustudes jääb alles midagi ehedat. Kuigi album on esmalt suunatud digitaalsetele platvormidele, on Turtlewave’i pikaajalisem eesmärk tuua kogu Teemantkilpkonna pentaloogia kuulajateni ka füüsilisel kujul.
Album “Kinomechanik” on alates tänasest saadaval kõikidel suurematel striiminguplatvormidel nagu YouTube, Spotify, Apple Music jt. Teemantkilpkonn on alates 2021. aastast tegutsev rahvusvaheline loovüksus, kes on varem ilmutanud neli stuudioalbumit: “Monoliit” (2021), “Pseudo BS” (2022), “Spetsialistide Planeet” (2023) ja “Hiidväli” (2024).