ALGAS KANDIDAATIDE ESITAMINE EESTI JAZZIAUHINDADELE

Jazzkaar ja Eesti Jazzliit annavad 20. korda välja valdkonda tunnustavaid Eesti Jazziauhindu. Kõiki jazzisõpru kutsutakse üles kandidaate esitama järgmistes kategooriates: Aasta Jazzmuusik, Aasta Jazzansambel, Noor Jazzitalent, Aasta Jazzihelilooja ning Aasta Jazziedendaja. Oma lemmikud saab nominendiks esitada SIIN, kandidaatide esitamine on avatud 3. märtsini.

Eesti Jazziauhindade eesmärk on tunnustada laiemalt tegevjazzmuusikuid ning aidata kaasa jazzivaldkonna arengule. 2026. aasta Jazziauhindade võitjad tehakse teatavaks festivalil Jazzkaar 30. aprillil kell 18.00 Von Krahlis. Auhinnagalale järgneb Aasta Jazzihelilooja 2025 laureaadi Bianca Rantala kontsert “Gigil Marathon” ühes Valter Soosalu & UMO Helsinki Jazz Orchestraga.

“Selline tunnustus innustab jätkama – ta tõmbab su tagasi muusikakeerisesse ja annab märku sellest, et see, mida sa muusikas siiamaani teinud oled, ei olegi ehk päris asjata. See, et sind on märgatud ja et sinu tegevus teistele korda on läinud, on hindamatu väärtusega,” rõhutas auhindade olulisust Aasta Jazzhelilooja 2025 Bianca Rantala.

Aasta Jazzmuusiku auhinna eesmärk on laiemalt tunnustada Eesti aktiivsemaid, professionaalsemaid ja loomingulisemaid tegevjazzmuusikuid, kes on kolme viimase aasta (2023-2025) jooksul enim silma paistnud oma loomingulise tegevusega. Jazziauhinna on varasemalt pälvinud nt Raivo Tafenau, Siim Aimla, Kadri Voorand, Kristjan Randalu, Jaak Sooäär, Joel Remmel, Holger Marjamaa, Kirke Karja, Janno Trump ja Karmen Rõivassepp.

Noore Jazzitalendi auhind on mõeldud noorte muusikute initsiatiivi ja hea muusikalise taseme esile tõstmiseks ning nende ettevõtmiste innustamiseks. Auhinna eesmärgiks on tunnustada kuni 26-aastast noort muusikut, kes on aktiivse kontserttegevusega ning paitnud ereda tähena silma valdkonnas ka laiemalt. Varem on pälvinud auhinna näiteks Marianne Leibur, Anett Tamm, Aleksander Paal, Heikko Remmel, Tobias Tammearu, Kertu Aer, Mikk Kaasik jt.

Aasta Jazzansambli tiitel on loodud innustamaks kollektiivide omaloomingut ja kontserttegevust. Kandideerida võib loominguliselt aktiivne kollektiiv, mis on edukalt tegutsenud mitte vähem kui kolm aastat. Ansamblil peab olema ilmunud vähemalt üks album. Ansambli väikseim koosseis on duo ning juhtliige peab olema Eesti kodanik või resident. 2016. aastal võitis esimese Aasta Jazzansambli tiitli Estonian Voices, seejärel on tiitli pälvinud Peedu Kass Momentum, JT Conception, Kadri Voorand in duo with Mihkel Mälgand, Joel Remmel Trio, Sooäär/Yaralyan/Ounaskari ning viimati New Wind Jazz Orchestra, Karja/Renard/Wandinger, Mathei Florea New Grounds jt.

Aasta Jazzihelilooja auhind tunnustab jazziheliloojaid, kes panustavad meie valdkonna muusikalise pärandi loomisse ning teevad koostööd muusikutega nii Eestis kui ka väljaspool. Auhinnale on oodatud esitama loominguliselt viljakaid jazziheliloojaid või ka loomingulisi rühmitusi, kes on viimase kahe aasta jooksul silma paistnud oma heliloominguga või kellelt on tellitud teoseid. Tellitud teosed peavad olema noodistatud ja kontserdil ette kantud. Auhinna on varasemalt pälvinud Kristjan Randalu, Maria Faust, Mingo Rajandi, Erki Pärnoja, Peedu Kass, Karmen Rõivassepp, Kirke Karja ning 2025. aastal pälvis auhinna Bianca Rantala.

Jazziedendaja auhinna eesmärk on tunnustada inimest või organisatsiooni, kes on oma tegevusega andnud olulise panuse jazzmuusika tutvustamisse ja arendamisse Eestis. Jazziedendaja auhinna on pälvinud näiteks Raadio Tallinn & Maian Kärmas, Guido Kangur & Pille Lukin, Klassikaraadio, Gülnar Murumägi ja Haapsalu Kultuurikeskus, Aivar Trallmann & Philly Joe’s jazziklubi, Raivo Tafenau ja TAFF:fest ning möödunud aastal pälvis auhinna Toivo Tuberik.

Oma valiku kandidaatidest saad esitada 3. märtsini SIIN. Kõigi panustajate vahel loositakse kutse kahele Eesti Jazziauhindade üleandmisele ning sellele järgnevale kontserdile.

Eesti Jazziauhindu toetavad Piletikeskus, JURA, Telliskivi Loomelinnak, Delfi Kultuur ja Eesti Autorite Ühing.