Marju Kuut (foto: Ajaloomuuseumi kogu)
Andeka lauljatari, arranžeerija ja produtsendi enda algatud viimane suurem muusikaprojekt viidi postuumselt täide. Neljapäeval, 4. detsembril avaldas Funk Embassy Records Marju Kuudi (1946-2022) kogumikalbumi “Üksi, kuid vabana”. Koostöös #Coote/Kuute ehk Maryni enda plaadifirmaga algatatud projekti viisid pärast lauljatari lahkumist lõpule Henrik Ehte ja Ingvar Kassuk. Plaadi saatesõna kirjutas Haldi Välimäe, kelle bänd Haldi & ans Flamingo toob albumi ka elavas esituses publikuni detsembri lõpus toimuvatel esitluskontsertidel Tallinnas, Tartus ja Sindis.
Muusika pärineb Maryni emigreerumise eelsest ajast. Välja said valitud 22 lugu, mis on salvestatud enne 1980. aastat. Helirajad said Tartu vinüülitehases pressitud duubelvinüülile, mille kaaned disainis Anna-Liisa Sääsk. Nende seast võibki leida lauljatari enda lemmikuid eesti keeles lauldud palu nn Marju Kuudi ajastust. Siin on tegemist masinate eelse, orgaanilise muusikaga. Maryni enda sõnul: “Plaat on tervenisti suunas a’la vanakooli Estonian–Jazzy–Funky–Bossa–Groovy style. Ma selliseid populaarseid laule EI kasutanud!” Vastavalt Maryni plaanile on natuke muudetud kõlapildi valemit. Kergitatud on instrumentaali, rohkem on kuulda trummi ja bassi. Muusika masteringi tegi José Diogo Neves.
Leia album kõigist hästi varustatud kauplustest ja Funk Embassy veebipoest!
Tule kontserdile:
Tallinn, Von Krahl (26.12)
Tartu Uus Teater (27.12)
Sindi Seltsimaja (28.12)
Tsitaate albumi koostajatelt ja Marynilt:
1. Mis oli Maryni eesmärk antud kogumikuga?
Maryn: “Ma pole eluilmas sallinud selliseid üliselge kõlalisi lindistusi juba sellepärast, et minu enda hääl pole selline kõlav. Tahan, et pillid sealjuures väga kõlavad. Olen lähtunud loo tervikust, mitte et – tuua “lauljat” põhiliselt esile.. mõnes laulus nii ja mõnes teisiti. Minu soov on lasta see album välja just nende lugudega, mida muidu kunagi vist eesti jaamades ei mängitaks ja need lood jääks samamoodi kuhugi kinni, nagu nad “nõuka ajalgi” olid.”
2. Kuidas sündis plaadi nimi ja mida see tähistab?
Henrik Ehte: “Maryni viimaste kirjade seas oli soov “palun ja loodan, et sa oskad hea pealkirja sellele panna… ikka tervist ning – oleme õnnelikud iga uue päeva eest, ex!” Kahjuks jõudsime sobiliku nimeni postuumselt. Pärast pikki otsinguid tuli kaasteeline Ingvar Kassuk kontorisse ja teatas, et “Üksi, kuid vabana” sobiks. Kõik nõustusid. See oli lugu, mille litsentseerimisest “Groove of ESSR” kogumikule algas meie sõprus. Ehkki Maryn suhtles mõnuga inimestega üle maailma, siis ta elas omapäi Rootsis ja meile tundus, et nii loov inimene tundis ennast kõige vabamana ehk just üksi olles.”
3. Mismoodi oli Maryniga koostööd teha?
Henrik Ehte: “Ta oli väga empaatiline ja tänulik, hoolisime üksteise tervisest ja orienteerusime mõned aastad koos muusikamaailmas. Iga albumi teekond on rännak, kus tuleb ette seiklusi. See polnud kuidagi erinev. See küll üks hetk edenes suure entusiasmiga, siis jällegi takerdus segaste asjaolude tõttu.
Enamasti ajasime kirja teel asju, kuid kohtusime ka tema lemmiku Oru Hotelli restoranis, salvestasime koos raadiosaate ja DJ-tasime pidudel.”