Liis Lemsalu ja villemdrillem (kuvatõmmis videost)
Kui mõni laul lihtsalt juhtub, siis “kas tuled ka?” on see. Värskes koostöös saavad esmakordselt muusikaliselt kokku publiku poolt armastatud villemdrillem ja Liis Lemsalu, luues kergelt R’n’B hõngulise loo, mis kõlab nagu sume sügisõhtu, kus kõik on veel võimalik. Laulu muusika ja produktsiooni eest vastutavad Wille Mannila ja Karl Killing.
Räppar villemdrillem tutvus läbi oma ihuprodutsendi Karl Killingu Soome produtsendi Wille Mannilaga, kes on hetkel põhjanaabrite muusikatööstuses tõusev nimi. Mõni nädal hiljem oldi juba ühes Tallinna stuudios. Villemi sõnul tal sel hetkel otseselt uue loo alget ega inspiratsiooni ei olnudki: “Nagu tavaks juba kujunenud, siis läksime stuudiosse ilma kindla eesmärgita, et lihtsalt muusikat luua. Algselt oli demol ka minu poolt tehtud teine salm, kuid päris kiirelt sai selgeks, et see on see laul, kus võiks ka kellegi teise energia olla.
Üks asi viis teiseni ja juba järgmine hetk kogusin julgust, et enda demo ja ideed esitada kõige tugevamale kodumaa naisartistile, shooters gotta shoot. Kaua mööda ei läinud ning peatselt olimegi juba stuudios ning viimistlesime laulu lõpuni. Saan julgelt öelda, et Liisiga laulu tegemine on olnud mu bucketlist’is juba mitu aastat – ehk iga asi omal ajal ning nüüd on selle aeg!”
Liis Lemsalu arvab, et lugu on kaasahaarav ja mänguline ning talle meeldis selle demo kohe esimesest kuulamisest: “Mõnikord juhtub nii, et kuuled oma häält loos ka siis, kui seda seal veel tegelikult ei ole – täpselt nii oli ka seekord. Ka stuudios kulges kirjutamine väga ladusalt: puuduvad killud said kiiresti ja loomulikult paika. Minu arvates sai see pusle kenasti kokku pandud ja usun, et siin on midagi nii Villemi kui ka minu fännidele. Ehk kokkuvõttes on mul mega hea meel, et Villem tahtis seda lugu koos minuga teha – usun, et saime hea asja.”
Laulule valmis ka visuaalselt isikupärane muusikavideo, taaskord Robert Parelo käe all. Video ei püüagi asju selgitada – pigem tunda, anda edasi meeleolu, kus oled nagu seespool peidus ja maailm keerleb väljaspool täistuuridel ning ise vaatad seda justkui teatrit läbi uduste akende. See on hetk, kus reaalsus ja väljamõeldis hakkavad segunema ning jääb alles vaid see habras pinge nende kahe vahel. Me ei näe ega tunneta välist kunagi täiesti selgelt – ja see ongi loo osa, mis jääb vaatajatele tõlgendada.