NAISEKS OLEMISEST JA SURMAST: ELISE-MARIA AVALDAS JULGE EP “UNELAULUD”

Laulukirjutaja, laulja ja produtsent elise-maria avaldas oma debüüt-EP “Unelaulud”. 7 lugu, mis viivad kuulaja läbi valusa ja ilusa.

“Ma tahtsin teha midagi, mis ei püüa meeldida. Mitte teha lihtsalt ilusaid poplugusid, vaid öelda päris asju. Tore, kui muusika on helge, aga sellel on nii palju potentsiaali olla rohkem,” ütles elise-maria.

EP sisaldab seitset lugu, nende seas eksperimentaalne avalugu “MA EI VAJA UND”, terav elektrooniline poplugu “HALB MAINE”, rokkiv “KÄED RUSIKAS” ja koostöös artistiga aapeerik valminud etnoelementidega “SILMAVEES”. Samuti kõlab house-pop lugu “HOIAN SIND” koos TØRMIga, helge ja voogav “ROOSA” ning lõpetuseks “PARADIISIKS” – luuletus vokaalharmooniatega.

“Kas mul on halb maine või ma olen lihtsalt naine?”

“Unelaulud” on sündinud koostöös mitmete produtsentidega– neist kolm lugu on elise-maria ise produtseerinud. Singel “HALB MAINE” valmis koostöös Austria produtsendiga Noa Hope. Laul räägib naiseks olemisest.

“Tahtsin leida täpselt õiged sõnad, et need kes on tundnud sama viha, mida mina tunnen, leiaksid sellest loost väljundit. See, kuidas asjad on olnud ja siiani on, ei olegi okei. Ja see, et sellised teemad teevad vihaseks, on väga okei.”

EP YouTube’is

22-aastane elise-maria on Saaremaalt pärit artist, laulukirjutaja ja produtsent. Varasemalt on ta olnud ka Tanja Mihhailova tüdrukutebändi Little Mess liige ning osalenud nii eelmainitud koosseisus kui ka Neon Letters & Maiko koosseisus taustalauljana Eesti Laulul. Artist on osa ettevõtmisest SOUNDEST, mis korraldab muusikutele laulukirjutamislaagreid ja -seminare.

Mõned küsimused ja vastused albumi kohta:

Miks just nüüd oli aeg see EP välja anda? Mis hetkes sa elus ja loomingus oled?

Ma ei tea kas inimesed enam albumeid ja lühialbumeid kuulavadki. Ausalt öeldes olen ma ise elus vist ühe korra mingi albumi otsast lõpuni ära kuulanud. Aga ma tundsin, et see on artistina järgmine samm. Järsku sain aru, mis ma muusikaga teha tahtsin, ja siis pidin seda kohe kuhjaga tegema. Üks laul omaette ei oleks seda õiget sõnumit edasi andnud, mida ma öelda tahan.

Kui kuulaja ei tea sinust midagi, siis millise looga peaks ta alustama – ja miks just selle looga?

Kui kuulaja minu muusikat esimest korda kuulab, siis ta peaks alustama kindlasti just selle albumiga. Ja ikka algusest.

Kas sul on sellel EP-l üks lugu, mille taga on selline isiklik või pöörane lugu, et keegi ei usuks, kui sa seda räägiks? 

Ma ei tea, kas just pöörane, aga “PARADIISIKS” sündis nii, et pidin kooli jaoks luuletuse kirjutama. Olin Saaremaal. Oli hilja õhtul ja otsustasin, et nüüd kirjutangi. Tahtsin kirjutada midagi natuke valusat ja ausat, aga sõnu kuidagi üldse ei tulnud. Panin siis päeviku kinni ja mõtlesin, et proovin hiljem uuesti. Aga kui päeviku kinni panin, siis nägin enda ees tuduvat Benjit. Ta oli lihtsalt niiiiiii armas. Ja siis ma tegin päeviku lahti ja kirjutasin Benjist luuletuse.

Kas mõni lugu sellel EP-l on sinu enda jaoks valusalt aus?

Kindlasti “KÄED RUSIKAS”. Pärast selle laulu kirjutamist oli mul tunne, et ma olin mingi kohutava prügi kokku teinud. Nutsin lausa ja mõtlesin, et ma ei tee kunagi muusikat enam. Paar päeva hiljem sain aru, et tegemist on ühe parima looga, mis ma kirjutanud olen. Ma olen uhke, et suutsin sõnadesse panna nii tugevad emotsioonid.

Kas sa tundsid mingit sisemist vastupanu mõne teema käsitlemisel – midagi, mille kirjutamine oli esialgu liiga valus või keeruline?

“HALB MAINE” oli keeruline lugu, mida kirjutada. Teadsin, et tahan kirjutada naiseks olemisest. Naiste, meeste ja üldse sooteemad on need, mis ühiskonnas väga lihtsasti sae käima tõmbavad, sellepärast tundsin natuke hirmu ja vastupanu. Samas tahtsin leida täpselt õiged sõnad, et anda edasi seda, mida ma mõtlen, et need, kes on tundnud sama viha, mida mina tunnen, leiaksid sellest loost väljundit. See, kuidas asjad on olnud ja siiani on, ei olegi okei. Ja see, et sellised teemad teevad vihaseks, on väga okei.

Kuidas su keha ja hääl reageerivad, kui salvestad midagi, mis on sulle eriti isiklik? Kas suudad jääda “tehniliselt kontrolli alla” või lased lahti?

Kui lugu on isiklik, on seda lihtsam laulda. Tähtis on lihtsalt see kohe salvestada kui kirjutatud saab, siis emotsioon tuleb kõige tooremalt välja. Hääletehnika poolt ma salvestamise ajal enamasti ei puutu kui just pole hädasti vaja, sellega võiks tegeleda enne lugude salvestamist. Samal ajal ei saa olla loov ja kriitiline.

Sõna “unelaulud” kannab endas õrnust, kuid EP tundub pigem äratav ja kõigutav – miks just see pealkiri?

Ma näen väga hullumeelseid unenägusid. Mitte mingit loogikat, vahel täielik kaos. Ma olen kade nende peale, kes normaalseid asju unes näevad. Ja väike kontrast unelaulud sõna ja albumi olemuse vahel on lihtsalt magus.

Kas sa kirjutad rohkem endale või lootuses, et keegi teine tunneb end ära?

Mõlemat. Muidugi tahaksin, et mu lood jõuaksid kaugele, eriti see EP. See olen nii päris mina. Tõesti jumaldan ise neid lugusid.

Kas su tekstid on sulle rohkem kaitsekilp või paljastus?

Paljastus, alati paljastus. Ma olen tänu sellele albumile võtnud endas vastu reformaatori rolli, mis on minus tegelikult alati olnud. Nooremana tundsin end alati musta lambana, sest teistel ei olnud selliseid tugevaid arvamusi ja süsteemides kahtlemist nagu minul. Aga nüüd olen õnneks aina rohkem ümbritsetud inimestest, kes tahavad sama moodi midagi öelda ja kes ei karda kunsti.