Kollaaž: 17th wave (foto: Roosi-Rosete Köhler) / veike (foto: Lisette Rumvolt)
Ilmunud on värske singel “sind ei ole”, mis toob esmakordselt kokku kaks omanäolist noort artisti – 17th wave ehk Liisa Käiväräinen ja veike ehk Johannes Veike. Liisa on pärit Rakverest, Johannes Pärnust.
Uus lugu “sind ei ole” räägib äratundmisest: mõnikord on parem lihtsalt minna lasta, et saaksid päriselt õnnelik olla.
Minimalistliku, kuid emotsionaalselt laetud produktsiooni ja sügavalt isikliku sõnumiga lugu viib hetke, mil mõistad, et keegi sinu elus tekitab rohkem ärevust kui rahu. “See on tunne, et äkki olekski kergem ilma temata,” ütlesid autorid.
Koostöö sündis ootamatult – kuigi Liisa ja Johannes teadsid teineteist juba varem, polnud nad koos muusikat loonud. “Sügisel hakkasin rohkem stuudios käima ja sattusin veikega sellest rääkima,” meenutas 17th wave. “Saatsin talle ühe demo ja sealt see alguse saigi. Ta produtseeris loo 360 kraadi ümber ja lisas ka enda kirjutatud osa. See kõlas nii värskelt ja ehedalt, et otsustasime selle koos välja anda.”
Veike meenutas samuti loo sündi: “Kui ma pärast Liisa saadetud demo kuulamist produtseerimist alustasin, ei osanud ma arvatagi, et ka ise sellele loole vokaale teen – see kõik juhtus kuidagi sujuvalt, poolkogemata. “sind ei ole” võttis oma pika loomeprotsessi jooksul mitu erinevat vormi. Lõpuks otsustasime aga peatuda suvisel afro-house mõjutustega kõlal, mis ka loo sõnumiga perfektselt kokku läheb.”
“Koostöö sujus voolavalt – olime täiesti ühel lainel,” lisas 17th wave. “Plaanime kindlasti ka tulevikus ühiseid lugusid teha.”
Loo visuaaliks valiti nostalgiline lapsepõlvefoto 17th wave’ist endast – elav ja loominguline tüdruk, kes on nüüdseks julgenud astuda esimesi samme avaliku muusika jagamise suunas.
“Ma tunnen, et see unistus oma muusikat laiemalt jagada on minus juba väikesest peale peidus olnud, aga ma olen seda siiani ignoreerinud ja mõelnud, et ma ei ole selleks piisavalt hea,” ütles 17th wave. “Siiski usun, et igal asjal on oma aeg. Kui miski on päriselt sinu jaoks loodud, siis ta ei kao – ta jääb sind ikka ja jälle kummitama. Usun, et see lugu on alles algus. Mul on palju öelda ja jagada ning soovin, et inimesed tunneksid end minu muusikas koduselt.”