Eesti Jazziauhinnad 2025 laureaadid (foto: Teet Raik)
KolmapÀeva, 23. aprilli Ôhtul tunnustasid festival Jazzkaar ja Eesti Jazzliit Eesti silmapaistvamaid jazzmuusikuid. Eesti Jazziauhindu jagati 19. korda ning auhindu anti seitsmes kategoorias. Pidulik auhinnaseremoonia toimus festivalil Jazzkaar enne aasta jazzmuusik 2024, Karmen RÔivassepa ning Aarhus Jazz Orchestra kontserti.
Aasta jazzmuusik 2025 tiitli pĂ€lvis Kristjan Randalu, kes on oma pĂ”lvkonna ĂŒks silmapaistvamaid pianiste nii improvisatsioonilise dĆŸĂ€ssi kui ka klassikalise muusika vallas. Kristjan Randalul oli kolmapĂ€eval Berliinis kontsert, mistĂ”ttu vĂ”ttis auhinna vastu tema tĂŒtar Ada Randalu.
Noore jazzitalendi auhinna sai jazzpianist Mikk Kaasik, kes andis eelmisel aastal vĂ€lja oma debĂŒĂŒtalbumi “Take One”, millest peegeldub noorte muusikute toorest energiat ja nooruslikku elujĂ”udu.
Aasta jazzihelilooja on helilooja, dirigent ja muusik Bianca Rantala, kes on tuntust kogunud oma autoriloomingu, arranĆŸeeringute ja muusikaliste kollektiivide juhtimisega nii Eestis, Soomes kui ka Euroopas laialdasemalt.
Aasta jazzansambli tiitliga pĂ€rjati pĂ”hjamaist nĂŒĂŒdisjazzi esitavat koosseisu Mathei Florea New Grounds, kes ĂŒhendab oma loomingus modernset jazzi ja klassikalist muusikat.
Aasta jazziedendajaks tituleeriti pikaaegne jazzikontsertide korraldaja Toivo Tuberik, kes on Eesti kultuurivaldkonnas kontserdikorraldajana tegutsenud juba 45 aastat.
Eesti PĂ€evalehe publiku lemmikuks hÀÀletasid muusikasĂ”brad Mikk Kaasiku, kes hullutab publikut oma dĂŒnaamilise ja sĂ€rtsu tĂ€is muusikaga.
Koostöös Kultuuripartnerluse Sihtasutusega anti aastatepikkuse silmapaistva töö ja panuse eest vĂ€lja ka prestiiĆŸne auhind Panus Eesti jazzmuusikasse, mille pĂ€lvis saksofonist, ansamblijuht ja helilooja Lembit Saarsalu. Tunnustavate tiitlitega, nagu Saksofonikuningas, Eesti jazzi visiitkaart ja JazzipĂ€rl, pĂ€rjatud muusik on jazzi mĂ€nginud pea 60 aastat – sellest saati, kui ta tolle aja kĂ”ige esinduslikumas restoranis Kevade esimest korda saksofoniga ĂŒles astus. Rahvusvahelistel lavadel on Lembit Saarsalu esinenud ĂŒle 40 aasta ning andnud oma panuse jazzmuusika arengusse ka pedagoogina, töötades kaheksa aastat Heino Elleri Muusikakooli rĂŒtmimuusika osakonnas.
Eesti Jazziauhindu annavad vĂ€lja festival Jazzkaar ja Eesti Jazzliit koostöös Eesti Autorite Ăhingu, Piletikeskuse, JURA, Telliskivi Loomelinnaku, Eesti PĂ€evalehe ja Kultuuripartnerluse Sihtasutusega. KĂ”ik vĂ”itjad said auhinnaks fotograaf Kaupo Kikkase taiesed seeriatest “JĂ€ljed” ja “Treescape”.
Eesti Jazziauhindadest tegi ĂŒlekande Eesti PĂ€evaleht, ĂŒlekannet saab jĂ€rele vaadata siit:
Vaata galeriid auhinnagalast (autor: Teet Raik):