ALGAS KANDIDAATIDE ESITAMINE EESTI JAZZIAUHINDADELE!

Jazzkaar ja Eesti Jazzliit annavad 19. korda välja valdkonda tunnustavaid Eesti Jazziauhindu. Kandidaate saab esitada järgmistes kategooriates: Aasta Jazzmuusik, Aasta Jazzansambel, Noor Jazzitalent, Aasta Jazzihelilooja ning Aasta Jazziedendaja. Kandidaate saab esitada kuni 28. veebruarini. Esita oma lemmikud SIIN!

Eesti Jazziauhindade eesmärk on tunnustada laiemalt tegevjazzmuusikuid ning aidata kaasa jazzivaldkonna arengule. 2025. aasta Jazziauhindade võitjad tehakse teatavaks Jazzkaar 2025 festivalil, 23. aprillil kell 18.00 Von Krahlis, millele järgneb Aasta Jazzmuusik 2024 laureaadi Karmen Rõivassepp & Aarhus Jazz Orchestra kontsert.

“Selline tunnustus innustab jätkama – ta tõmbab su tagasi muusikakeerisesse ja annab märku sellest, et see, mida sa muusikas siiamaani teinud oled, ei olegi ehk päris asjata. See, et sind on märgatud ja et sinu tegevus teistele korda on läinud, on hindamatu väärtusega,” rõhutas auhindade olulisust Aasta Jazzmuusik 2024 Karmen Rõivassepp.

Aasta Jazzmuusiku auhinna eesmärk on laiemalt tunnustada Eesti aktiivsemaid, professionaalsemaid ja loomingulisemaid tegevjazzmuusikuid, kes on kolme viimase aasta (2022-2024) jooksul enim silma paistnud oma loomingulise tegevusega. Jazziauhinna on varasemalt pälvinud nt Raivo Tafenau, Siim Aimla, Kadri Voorand, Jaak Sooäär, Joel Remmel, Holger Marjamaa, Kirke Karja, Janno Trump ja Karmen Rõivassepp.

Noore Jazzitalendi auhind on mõeldud eelkõige hindamaks noorte muusikute initsiatiivi ja head taset ning julgustamaks nende ettevõtmisi. Noore Jazzitalendi auhinna eesmärk on tunnustada noort, kuni 26-aastast andekat muusikut, kes on saavutanud midagi märkimisväärset ja panustanud ise saavutusse oluliselt enam kui tema eakaaslased tavaliselt. Varem on pälvinud auhinna näiteks Karmen Rõivassepp, Marianne Leibur, Anett Tamm, Aleksander Paal, Heikko Remmel, Tobias Tammearu, Kertu Aer jt.

Aasta Jazzansambli tiitel on loodud innustamaks kollektiivide omaloomingut ja kontserttegevust. Kandideerida võib loominguliselt aktiivne kollektiiv, mis on edukalt tegutsenud mitte vähem kui kolm aastat. Ansamblil peab olema ilmunud vähemalt üks album. Ansambli väikseim koosseis on duo ning juhtliige peab olema Eesti kodanik või resident. 2016. aastal võitis esimese Aasta Jazzansambli tiitli Estonian Voices, seejärel on tiitli pälvinud Peedu Kass Momentum, Kirke Karja Quartet, JT Conception, Kadri Voorand in duo with Mihkel Mälgand, Joel Remmel Trio, Sooäär/Yaralyan/Ounaskari ning viimati New Wind Jazz Orchestra, Karja/Renard/Wandinger.

Aasta Jazzihelilooja auhind tunnustab jazziheliloojaid, kes panustavad meie valdkonna muusikalise pärandi loomisse ning teevad koostööd muusikutega nii Eestis kui ka väljaspool. Auhinnale on oodatud esitama loominguliselt viljakaid jazziheliloojaid/loomingulisi rühmitusi, kes on viimase kahe aasta jooksul silma paistnud oma heliloominguga ja/või kellelt on tellitud teoseid. Teos peab olema noodistatud ja kontserdil ette kantud. Auhinna on varasemalt pälvinud Kristjan Randalu, Maria Faust, Mingo Rajandi, Erki Pärnoja, Peedu Kass, Karmen Rõivassepp ning 2024. aastal pälvis auhinna Kirke Karja.

Jazziedendaja auhinna eesmärk on tunnustada inimest või organisatsiooni, kes on oma tegevusega andnud olulise panuse jazzmuusika tutvustamisse ja arendamisse Eestis. Jazziedendaja auhinna on pälvinud näiteks Raadio Tallinn & Maian Kärmas, Guido Kangur & Pille Lukin, Klassikaraadio, Gülnar Murumägi ja Haapsalu Kultuurikeskus, Aivar Trallmann & Philly Joe’s jazziklubi. 2024. aastal pälvis auhinna Raivo Tafenau ja TAFF:fest.

Oma valiku kandidaatidest esitada 28. veebruarini SIIN. Kõigi panustajate vahel loositakse kutse kahele Eesti Jazziauhindade üleandmisele ning sellele järgnevale kontserdile.

Eesti Jazziauhindu toetavad Piletikeskus, JURA, Telliskivi Loomelinnak, Eesti Päevaleht ja Eesti Autorite Ühing.