Vabakutseline kirjanik Andre Tamm saatis MuusikaPlaneedile positiivse hoiakuga arvustuse muusikasaatele “Vitamiin kui vikerkaar”, mis rÀÀgib kunagisest menuansamblist Vitamiin.
Loe arvustust:
Arvustus muusikasaatele “Vitamiin kui vikerkaar”
Elamuslik ĂŒllatus ETV kultuuriprogrammi osas tabas mind 2023. aasta lĂ”punĂ€dalal, kui leidsin ERR Jupiterist vĂ€rske Vahur Kersna autorisaate ansamblist Vitamiin, pealkirjaga âVitamiin kui vikerkaarâ. Tunni ja veerandi pikkune panoraampilk Eesti tuntud pop-rock bĂ€ndile Vitamiin sundis mind koguni neljal korral meloodilist meenutust tĂ€ismahus jĂ€relvaatama. Kusjuures need kordused ei muutunud sekundikski tĂŒĂŒtuks. Juba see tĂ”estab eraldatud eetriaja kĂ”rget kvaliteeti ja ressursi Ă”igesse kohta suunamist. Ausalt öeldes olin korduvalt unistanud nĂ€ha kĂ”nealusest legendaarsest muusikakooslusest pĂ”hjalikku, paljude osalistega ajastutruud meediakajastust. Seda enam, et viimatine isiklik teemakohane televaatamine oli 1988. aasta Vitamiini juubelikontsert, mis kanti ĂŒle Tallinna Linnahallist. Ka tol korral rÀÀgiti laulude vahele juttu, kuid siis jĂ€id sĂ”numid lĂŒhikeseks ja kĂ”ik oli teistmoodi. Ansambel tegutses oma sĂ”iduvees, Eesti ei olnud veel vaba ja aastanumber erutavalt pöördeline. Sestap vajaski 2023. aasta midagi tĂ€iesti uut, kus rÀÀgitaks vabalt ja siiralt teemadel, millest 1988 veel ei saadud, ei juletud. Just nĂŒĂŒd oli aeg millekski, mis avaks ĂŒldsusele rohkem telgitaguseid, pisukesi intriige, ausaid hinnanguid, julgeid avaldusi, koos hea huumoriga. Seda kĂ”ike saingi kogeda ning tahan kinkida komplimente saate tegijatele.
Klassikust intervjuumeister hĂ€rra Kersna oskas ise meisterlikus kĂŒsitlusmaratonis visuaalselt mĂ€rkamatuks jÀÀda, et lasta vastajatel selle vĂ”rra eredamalt sĂ€rada. Selline aupaklikkus tĂ€iendab teeneka talendi töö tulemuslikkust. TĂ€nusĂ”nad kĂ”igile ansambliga seotud isikutele, kes mĂ”nusas vabas vormis oma muusikalist köögipoolt ilmekalt vahendasid. Muljet avaldasid unikaalsed tagasivaated ENSV majandites, kontsertsaalides ja NĂ”ukogude Liidu avarustes aset leidnud muhedatele ja tragikoomilistele seiklustele ja sekeldustele. Lahedalt koorusid vĂ€lja inimsuhted, töised kontaktid, kokkusaamised ja lahkuminekud, lĂ€birÀÀkimised ja kokkulepped, oma ilus ja valus. Sain lĂ€hemat aimu, mis tĂ€hendas Ă”ieti oma ajastu kontekstis esinemiskeeld ja kui leidlikult tuli selle vĂ€ltimiseks teinekord trikitada. Toredalt jagati tunnustust kolleegide aadressil ja oldi ĂŒle vanadest solvumistest. Usun, et mÔÔdukalt paljastav, huumorivitamiiniga vĂŒrtsitatud dokumentaal toitis enamuse eestlaste uudishimu ja toniseeris muusikaga tegelevaid loovisiksusi. SuurepĂ€raselt lĂ€bi viidud intervjuud nagu liitsid kogu meeskonna kokku ĂŒhtseks vĂ€rvikirevaks vikerkaareks, mis meid kĂ”iki kunagi veetlevate viiside ja vĂ”rratute vokaalidega ĂŒhte sidus. Vitamiini tegusad tunnid langesid huvitavaisse, keerukaisse ja muutlikesse aastatesse ning tema muusikalise pagasi toel tulime sellest vastastikuse Ă”latundega libedamalt lĂ€bi. KĂ”nelejate lugudest nĂ€htub, kui edukalt kulges kĂ”igi tĂ”rgete kiuste neile pandud missioon lĂ”bustada Eesti publikut ja ehitada globaalsel tasandil sildu kuuendikul planeedil toimetanud rahvaste vahel. Ansambli pĂŒsiliikmed ja vaheldunud kaader pidi oma reisirohkete aastate tuultes tunnistama vĂ”ite, kaotusi, tĂ”use ja mÔÔnu, kuni ĂŒhel tĂ€istiksunud tunnil sai lihtsalt aeg otsa. HĂ€sti on lahendatud muusikaline osa, mis vaheldub sujuvalt sĂ”navĂ”ttudega. NĂ€eme erinevate koosseisude esinemisi omas mahlas. Kahju kĂŒll, et oma kommentaare ei lausu paar endisaegset vokalisti, aga ju siis olid saatest vĂ€ljajÀÀmiseks omad pĂ”hjused ja see ei kahanda saate ĂŒldist taset.
Olles ise sĂŒndinud aastal 1976, on Vitamiinil minu jaoks oluline tĂ€hendus lapseeast alates. Ăheks pĂ”hjuseks, et ansambli pikaaegne liige kuulub minu suguvĂ”sasse, olles teadaolevalt sugupuu ainus sĂŒgavalt musikaalne inimene. See tĂ”ik on muidugi neisse vikerkaarevĂ€rvidesse veidi lisahelki heitnud. Neil aegadel toimus mul niinimetatud sĂŒmboolne suhtlus lĂ€bi telepurgi muusikavideote ja ajakirjade esikaante glamuursete fotode, nii bĂ€ndiga kui sugulasega. MĂ€letan ĂŒhte 1980ndate ajakirja âNoorusâ numbrit oma Harju rajooni paneelmaja korteri elutoa kapis. Selle reliikvialikku esikaant ehtis toonases kuninglikus koosseisus oma tipus trooniv ansambel Vitamiin. TĂ€na ei ole need kunagised ENSV pĂ€evi kujundlikult âroosiaiaksâ musitseerinud kangelased enam esimeses nooruses ning igaĂŒks neist kĂ€ib oma vÀÀrikat rada siin ja praegu. Kuid nende hinged on erksad, vaim tĂ€idetud kustumatu andega. Nende pĂ€ikseline panus Eesti kultuurimaastikule on aegumatu aare ja igaĂŒhel neist on maailmale veel palju tarka öelda.
Igati Ă”nnestunud âVitamiin kui vikerkaarâ ei lase armastatud ansambli hiilgusel tuhmuda. Samuti innustab mind oma maakodus leidma vanade vinĂŒĂŒlplaatide virnast 1987. aasta LP, et see vanamoodsale plaadimĂ€ngijale pöörlema panna.
KĂ”nealuse saate vÀÀrtus saab ajas vaid kasvada. Eriti huvitav saab ta olema tulevikus neile, kes ei tea mitte midagi nĂ”ukogude aja muusikaelu tegelikkusest. Meelelahutuslik tagasivaade sobib kindlasti erinevatele generatsioonidele, pakkudes vanemale pĂ”lvkonnale rohkelt Ă€ratundmist, natuke nostalgiat ja taaselustades hinges vaigistunud sĂŒtitavaid hetki. Tulevikus karjÀÀri alustavad noored muusikud ja lauljad ei tea aga midagi pĂ”hjapanevat seitsmekĂŒmnendate, kaheksakĂŒmnendate hingega muusikute töötingimustest, instrumentide hankimisest riski hinnaga, kontserttuuride ĂŒĂŒratutest rahvamassidest, proovide eripĂ€radest ega aruandlusest poliitilistes kabinettides. Nad ei kujuta pĂ€riselt ette, mida tĂ€hendab loominguline piiratus, âköielkĂ”ndimineâ oma laulusĂ”nade kaitsmiseks, viis kontserti pĂ€evas ja eksistentsiaalselt ohtlik ĂŒlesastumine TĆĄernobĂ”li maapealses pĂ”rgus. Ja ehk ei oleks ka paha mĂ”te tĂ”lkida saade vÔÔrkeeltesse ja suunata piiride taha, et nĂŒĂŒdismaailm saaks osa tunni ja veerandi pikkusest avalast rĂŒtmirikkast Ida-Euroopa ajalookursusest.
Minuni on jĂ”udnud info, et pĂ€rast saate linastumist tĂ”usis ansambli kodulehekĂŒlje kĂŒlastatavus ja et rahvas on andnud bĂ€ndile erineva varjundiga tagasisidet, nii kiitust kui kriitikat. See ongi loomulik elu oma valguses ja varjus.
AitĂ€h, autor Vahur Kersna, kogu saate tiim ja viljakas vĂ€rvikĂŒllane Vitamiin, et olete turgutavalt tĂ€itnud ETV hiljutise eetriruumi puhta heliseva kullaga. Eesti muusikasaadete arhiiv tĂ€nab teid.
Andre Tamm