VAATA JÄRELE: HALLIS ARUTLETI TEEMAL “KLUBI KUI ÖKOSÜSTEEM” JA TUTVUSTATI UUT RAHVUSVAHELIST FESTIVALI

Augustil keskel toimus klubis HALL aruteluprogramm “HALL x Tartu 2024 esitleb: Klubi kui ökosüsteem”, mis vaatles klubide tähenduslikkust ühiskonna ja loomingu kontekstis. Vestlustes lõid kaasa Berliini klubi Tresor asutaja Dimitri Hegemann, Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, klubiomanik Tanya Korenika, DJ ja aktivist Amanda Mussi ning DJ Matthew Neequaye.

Natalie Metsa avasõnad ja Tresori asutaja Dimitri Hegemanni ettekanne:

Klubi kui ökosüsteem – artistide perspektiiv: Amanda Mussi, Matthew Neequaye ja Micaela Saraceno:

Klubi kui ökosüsteem – kuidas toetada klubikultuuri?: Vladimir Svet, Tanya Korenika, Dimitri Hegemann, Tanel Mütt:

Festivali unda tutvustus:

Päev algas Tallinna ja Tartu klubide ja baaride ümarlauaga, mille jooksul kaardistati ühiseid väljakutseid ning arutleti võimalike lahenduste üle. Suurimateks murekohtadeks peeti kultuuriürituste kõrget käibemaksumäära, hinnatõusu, üheaegselt toimuvaid üritusi, publiku vähesust, mürast tulenevaid kaebuseid ning alkoholiregulatsioone. Ümarlaual kaasa löönud Dimitri Hegemanni sõnul oleks üheks võimaluseks klubisid ühendava esindusorganisatsiooni loomine, mis tegeleks konkreetselt ööelus tegutsevate ettevõtete huvidega ning koguks andmeid, mis viitaksid klubikultuuri mõjule ühiskonnas, seal hulgas majandusele ja turismile.

Ürituse avaliku osa juhatas sisse Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets, tutvustades oma ametiaja jooksul ööelus ellu viidud muudatusi, sealhulgas ööbusside pilootprojekti, elava muusika kontsertpaikade toetusmeetmeid ning äsja toimunud kohtumisi koostöös Ohvriabiga, mis keskenduvad seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele ööelus.

Dimitri Hegemann rääkis oma ettekandes ning vestluses Jessie Dymond Barberiga Berliini klubi Tresor asutamisest, Detroiti techno importimisest Berliini, sõprussidemete loomisest selle linnaga ning sellest, kuidas ka Berliini linnajuhid ja teisedki korraldajad alguses elektroonilise muusika ühendavat jõudu ja olulisust ei tajunud. “Alguses ei tahtnud keegi sellist muusikat mängida, niisiis lõime selle jaoks enda koha.” Hegemann kutsus ka kohalikke poliitikuid Berliini külla, et näidata ööelu kasumlikkust – seda kuidas see loob töökohti ja toob linna uusi ettevõtteid. Vaata Natalie Metsa ja Dimitri Hegemanni ettekandeid siit:

Avalikes aruteludes tuli muuhulgas juttu sellest, kuidas mõjutab klubikultuur nii loomingut kui ka ühiskonda. Amanda Mussi ja Matthew Neequaye rääkisid HALLi loomingulise juhi Micaela Saracenoga klubikultuuri erinevustest ja sarnasustest São Paolos, Leedsis, Londonis ja Tallinnas ning sellest, millised võimalusi see neile pakkunud on. Vestlust saad järele vaadata siit:

Viimases paneelis said laval kokku Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, Dimitri Hegemann ja klubi HUNGR kaasomanik Tanya Korenika, kelle vestlust modereeris Tanel Mütt. Teemaks tuli see, milliste probleemidega peavad kokku puutuma klubiomanikud ning mida saaks linn teha, et rahul oleksid nii ettevõtjad kui ka klubide läheduses elavad inimesed. Seoses alkoholimüügiseadusega mainis ka Vladimir Svet, et seaduses on kaks olulist miinust: seaduse järgimist on keeruline kontrollida ning see ei tee vahet klubidel ja nn diskoteekidel ning kohtadel, mis asuvad elu- või industriaalrajoonis. Kui midagi muuta, siis peaksime Vladimir Sveti arvates tagasi minema probleemi tuuma juurde. Tema sõnul ei olegi alati probleemiks alkoholi tarvitamine klubides, vaid see, mis toimub siis, kui inimesed lähevad tänavale. Vaata tervet vestlust siit:

Lisaks tutvustati järgmisel aasta septembris Eesti Rahva Muuseumis Tartu 2024 kultuuriprogrammi osana toimuvat rahvusvahelist muusikafestivali ja konverentsi unda, mis pühitseb klubikultuuri selle erinevates vormides ja vaatleb seda kui viljakat pinnast, kust võrsuvad koostöö, looming ja uued ideed, mis kujundavad tervet ühiskonda. unda kontseptsioon ongi saanud ainest Eestile nii omastest liigirikastest soodest ning unda nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast, mis tähendab üheaegselt “lainet” ja “rahvasumma” ning viitab ka müütilisele veeolendile Undinele. Festivaliga paralleelselt on ERMis avatud ka näitus “Kellele kuulub öö?”, mida tutvustas näituse kuraator Karin Leivategija. Juba veebruaris avatav suurnäitus uurib inimeste poolt vallutatud öist aegruumi, inimtekkelist öist keskkonda, erinäolisi öömaastikke, tegevusi, tähendusi jpm. Rohkem infot leiad juba peagi siit. Vaata unda tutvustust siit: