INGMAR KIVILOO AVALDAS OMA ESIMESE INGLISKEELSE SINGLI
Noor muusik ja laulja Ingmar Erik Kiviloo (19) tuli välja oma esimese ingliskeelse lauluga, mil pealkirjaks “Hold Me Close”.
Ingmar Kiviloo on nüüdseks pea aasta aega elanud Ameerika Ühendriikides ja avaldas oma esimese ingliskeelse loo, mis salvestati koostöös sõpradest muusikutega Berklee Muusikakolledžis Bostonis.
Muusikavideo filmiti koos režissöör Alice Aleksandridiga Eestis ning visuaalselt üllatab meid videos tiibklaver, mis on paigutatud merre.
Videos tegi kaasa tuntud trummar Peeter Jõgioja.
Ingmari kommentaar:
“See lugu on minu jaoks väga eriline, kuna oli esimene, mille ma Ameerikasse kohale jõudes kirjutasin. See on loodud eelmise aasta augusti lõpus värskete emotsioonide pealt. Minu jaoks kirjeldab see lugu tundeid ja mõtteid, mil sa pole kindel kas näed neid inimesi oma elus veel uuesti, kes on siiamaani su elus olnud või millal on viimane kord kedagi oma elus kohata.
Selle aasta algul andsin endale lubaduse, et distsipliini ja praktiseerimise eesmärgil kirjutan iga päev vähemalt ühe loo või muusikalise idee. Nii mul oligi maikuuks üle saja uue loo visandi kirjutatud. Enamik neist ei ole minu enda hinnangul väärt avaldamist, vaid on pigem harjutamise eesmärgil loodud, kuid ütleme kümmekond on päris head. Neid lugusid ma hetkel aktiivselt salvestan ja viimistlen, et veel selle aasta jooksul mitmeid neist välja anda.
Tunnen et olen lähemale jõudmas stiilile, missugust muusikat tahan enamasti kirjutama jääda ning mul on hea meel, et kohtusin Ameerikas inimestega, kes aitasid seda lugu teostada.
Loos mängisid trumme kitarri ja basskitarri mu lennukaastastest sõbrad, kes on kõik pärit erinevatest Ameerika osariikidest.
Muusikat salvestasime Berklee salvestusstuudiotes, mis on tõesti maailmatasemel ning koos Prantsuse päritolu helindaja Théo Laurent-Vitalega.
Video filmisime maikuisel õhtupoolikul päikseloojangust südaööni ja isegi üle selle – klaver, operaator Alex Troitsky ja mina Soome lahes. Videost pole aru saada kui meeletult külm tegelikult seal võtteplatsil oli. Eriti kui olla pea 7 tundi järjest meres, õhukese siidisärgiga, jalad vees klaverit mängida ja laulda. Õnneks klaveri pärast muretsema ei pea, tegemist oli Rein Rannapile kuuluva rekvisiidiga, millega varemgi pöörasemaid ideid on teostatud.”