KADRINAS ON ÜLEVAL NÄITUS, MIS TEEB KADEDAKS KA VAIKO EPLIKU

Kadrina rahvamajas on juba mõnda üleval olnud näitus, mis ei koosne pelgalt ilusatest piltidest, vaid on arvestatav väljapanek muusikute, bändide, diskoõhtute ja etenduste plakatitest, millele ihub hammast nii mõnigi tuntud kollektsionäär.

Tegemist ei ole niisama plakatitega, vaid seotud ikka nendega, kes on käinud Kadrinas esinemas. “Eranditult on kõik pärit Kadrina rahvamaja arhiivist, kuhu jäi neid veel ootele. Tegin valiku selle järgi, et erinevad ajastud ja kujundusstiilid oleks esindatud. Ülejäänud ootavad oma aega,” rääkis Kultuurikoja direktor Ahto-Lembit Lehtmets. Vanim müürileht näitusel on kusjuures kuuekümnendatest ja uusim Üllar Jörbergi oma, millel piletihind peal juba kroonides.

Plakat on kui kunstiteos

Idee teha rahvamaja ägedast varast näitus, tuli Lehtmetsa sõnul juba mitu aastat tagasi, aga siis tormas koroona peale. Nii need raamitud pildid juba mõnda aega oma hetke ootasid. Peamine väljapaneku eesmärk on näidata, kui olulisi artiste on Kadrinas käinud ja kui vägevaid pidusid on peetud. “Vahel kipub ju ununema. Ja loomulikult pole väheolulisem ka esteetiline pool. 1970ndate ja 1980ndate plakatikunst oli üle prahi ja mis siis juhtus? Kust järsku kõik see koledus tuli? Ise maalitud plakatid on kah ägedad. Kui palju pandi aega ja hinge ühe plakati loomiseks. Puhas käsitöö,” andis Lehtmets mõista, et igat plakatit tuleb silmitseda kui kunstiteost.

Kõige suuremaks pärliks peab Lehtmets enda arvates Uno Loobi üsna haruldast plakatit. “Härra sündis samal kuul kui hakati ehitama Kadrina rahvamaja. Kuid autogrammidega on siin nii Kukerpilli vana koosseisu plakat kui Gunnar Grapsi oma. Neid autogramme ei võlu enam kuskilt välja. Aga eks iga plakat siin seinal on omamoodi oma ajastu pärl. Igaüks oluline oma moodi,” ütles Lehtmets. Seetõttu tasub näitust kindlasti minna vaatama, sest see annab hea ülevaate möödunud aegadest, kui ka plakatikultuuri arengust läbi aegade ja läbi erinevate loomisvormide.

Kultuurikoja direktor loodab, et tõstab seeläbi plakatikunsti ehk natuke taas au sisse. Oluline on ka, et need killukesed ajaloost säiliksid, mis on oluline nii Kadrinale kui ka Eesti levimuusikale üldisemalt.

Millise plakatiga paneks Vaiko Eplik jooksu?

“Siin on omajagu haruldusi. Suhtlen teiste kohalike plakatite kogujatega – muusik Vaiko Eplik, ajakirjanik ja stsenarist Gert Kiiler ja vinüülplaadipoe juhataja Ahto Külvet – ja nad on heas mõttes kadedad,” märkis Lehtmets. Küsides muusik Vaiko Eplikult endalt, millisele plakatile on ta visanud silma peale, siis vastuseks on et Uno Loobi omale. “Pole veel näitusele jõudnud, aga kui saaks, pistaks ühe Uno Loobi plaguga sealt kiiresti jooksu,” ütles Eplik, kelle kogus on peamiselt Eesti muusika ja filmiga seonduvad plakatid, veidi disaini ka.

“Sõjateemat põhimõtteliselt ei kogu. Palju on ka nõukogudeaegseid filmiplakateid. Kokku on mul ligi 1500 eksemplari,” rääkis Eplik. Enim panevad tal silma särama mõned haruldased esimese Vabariigi aegsed ja muidugi Eesti bändidega seonduv. “Ansambel Fix piraadikostüümides, lapsepõlve lemmikud Schwarzenegger ja Stallone, neid on nii palju.” Pärides Eplikult, mida plakati juures hinnata tuleks, siis on vastuseks: kunstnikutööd. “Eri trükitehnikate rakendamist ja muidugi üldist kultuurilist tausta, mis on algselt reklaamitud üritusega kaasnenud. Mõned on ka lihtsalt nii ilusad, et peab kollektsiooni lisama,” selgitas muusik.

Lehtmets lisas, et plakatite tõelist väärtust näeb, kui artist ise kohtub oma kunagise reklaamiga. Nii said Kadrina rahvamajas taas kokku Artur Raidmets ja Modern Foxi kunagine kontsertplakat. Kukerpillid lausa mitmete plakatitega, mida ei olnud isegi nende 50 aasta juubeli näitusel Alexela kontserdimajas. “Viimati saatsin plakatist pildi Rock Hotelile ja te võite aimata, mis sealt tuli. Kuid peamine sõnum sellel näitusel kultuuritöötajatele ehk on aga see, et jäta oma arhiivi vähemalt üks koopia toimunud sündmuste plakatitest. Vähegi suuremalt artistilt võta autogramm ja kindlasti lisa plakati tagaküljele aastaarv,” andis Lehtmets nõu.

Näitus on kõigile tasuta ja üleval kuni selle aasta lõpuni.

Kadrina rahvamaja asub Viru 14, Kadrina, 45201 Lääne-Viru maakond.