MUUSIK JA HELILOOJA TUULIKKI BARTOSIK AVALDAS SINGLI "LONDON"

Rahvusvahelise haardega muusik ja helilooja Tuulikki Bartosik avaldas oma novembris ilmuvalt albumilt “Playscapes” kolmanda singli “London”.

Võrumaalt pärit ja Eestis-Rootsis aktiivselt tegutseva muusiku Tuulikki Bartosiki novembris ilmuv album “Playscapes / Mängumaastikud” on rahvusvahelisema tegevusulatusega kui varasem looming ning singel “London” viib kuulaja suurlinna seiklema.

“Iga heli, nii Londoni välisalvestused kui ka plaadi tehnilise tiimi akustilised heliefektid ja tarkvara abil manipuleeritud stuudiosalvestused, on hoolikalt läbimõeldud ning moodustavad omaette unikaalse terviku,“ räägib Bartosik loo tekkimisest.

“Sõitsin ühel päeval Londonis metrooga lennujaamast linna kell neli hommikul,” avab helilooja Bartosik oma loo tausta, “ja need varahommikused hääled inspireerisid mind kirjutama muusikapala, mille põhjaks on metroos salvestatud helid.”

Tuulikki Bartosik on viljakas muusik, kes on andud välja kuus täispikka albumit ja kaks lühialbumit. Tuulikki on kirjutanud muusikat ka kooridele ja orkestrile. “Playscapes” on muusiku kolmas sooloalbum, mis ilmub digitaalsetele muusikaedastusplatvormidele novembris. Albumi kaasprodutsent on Sander Mölder ja esitluskontsert toimub Eestis 14. jaanuaril 2023. aastal Fotografiskas. Albumi varasemalt avaldatud kaks singlit võeti Eesti muusikakriitikulte poolt positiivselt vastu ja valiti pärast avaldamist ERR-i kultuuriportaalis nädala parimate lugude hulka.

Tuulikki on musitseerinud koos tuntud rahvusvaheliste muusikutega Suurbritanniast ja Skandinaaviast, sealhulgas saksofonisti Jonas Knutssoniga Rootsist ja pianisti Timo Alakotilaga Soomest. Eestis on Tuulikki populaarse võrukeelsete lastelaulude albumi “Upa-Upa Ubinakõnõ” partneriks olnud Mari Kalkun ja Ramo Teder. Samuti on Tuulikki koostööd teinud Kristjan Järvi ja ERSOga.

Bartosiki helikeel on muusikaliselt eripalgeline, inspiratsiooni loomingu jaoks on pakkunud nii vaiksed Võrumaa metsad kui ka Tokyo linnakära. Tuulikki Bartosiki loomingut on võrreldud Eric Satie neoklassikaliste teostega ja 1970. aastate hüpnootilise minimalismiga, nagu Philip Glass ja Terry Riley.