PK: “ME TUNNEME END EBAMUGAVUSES LIIGA MUGAVALT”

Üle poole oma elust tihedalt hip-hopiga seotud olnud PK (Joosep Vau) on pärast aastaid žanritega eksperimenteerimist jõudnud alternatiivse rokini kuid tegu pole vaid musikaalse muutusega vaid väidetavalt on artist justkui uuesti sündinud. Lisaks uuele videosinglile “after eight”, jagas ta kõigile suunatud intiimset kirja, kus muuhulgas tunnistab ka aastaid kestnud depressiooni.

PK kirjutas:

“Lehekülg on pööratud ja mitte hetkegi liiga vara. Ma olen nüüdseks juba kuid planeerinud seda release’i ning veel paljusid teisigi. Rohkem on teha olnud kui tavaliselt, aeg täitub järsku hoopis teisiti. Olen alati üritanud vältida kõike liigset kuid nüüd iga tegevus seoses uue peatükiga ei ole enam väsitanud vaid jõudu juurde andnud. Tajun energiat, mida ei tea kas üldse olengi kunagi varem tajunud. Äkki see on lihtsalt täiskasvanuks saamine ja end ümbritseva teisiti tõlgendamine, mul pole aimugi ja ei peagi olema. Ma ainult tean, et see on tunduvalt parem tunne kui see must auk kus eelnevad aastad veetsin. Olen alati suur kontrasti fänn olnud, tundub kuidagi irooniline ja õige, et kontrast nüüd jalaga otse näkku lõi.

Seletamatult mõnus on olla selline n-ö žanrihüppaja või nimetage, kuidas soovite. Kogeda detaile, mis erinevatel muusikastiilidel pakkuda on. Ega meil pole kellelgi täna täpselt sama tuju mis kuu aega tagasi või kasvõi eile. Ma ei näe ühtegi põhjust miks ei võiks kasvõi iga päev luua midagi täiesti erinevalt kõlavat. Oma elu piiritlemine on mürk, mida me vabatahtlikult joome. Lõpuks loeb see, kuidas me ise oma eksistentsiga hakkame saame sõltumata sellest, kuidas meid või meie tegusid kõrvalt nähakse.

“After eight” on muutuste lävi. Ta pole ei minevik ega tulevik vaid kõik need elemendid, mida me näeme nii selles, kes me oleme olnud kui selles, kes me olla tahame. Ta on hetk mil ma sain aru, et mitte ükski asi ei muutu kunagi kuhugi suunas kui seda ise ei muuda.

Ainult, et me ei taha üritada muuta, sest muutus on väljakutse ja me oleme mugavad. Valime selle, et olla mugavad oma kurbuses, mugavad oma kibestumuses, mugavad oma ebamugavuses sest see on lihtsam kui teha tööd, et tunda end häst. Mina tahan muuta ja ma muudan ning see on võime, mis on meis kõigis peidus. Kui sügaval, on juba eriasi.

Tagasi vaadates oli mu esimese albumi pealkiri “Labürint” irooniliselt tabav ja pärast aastaid ekslemist on aeg liikuda uues värskes suunas. Te kõik olete enam kui oodatud kaasa tulema. Ei mäleta tegelikult millal ma end viimati nii vabana tundsin kui täna.

Aitäh teile kõigile, kes te mu kõrval seisate.

If you can take it, you can make it”

Lugu on valminud Harry Beatsi instrumentaalile, video valmis Mustu Filmsi käe all (Kenneth Rüütli, Alice Heinmets).

Lugu Spotifys