NARVA JÄTKAB EUROOPA KULTUURIPEALINNA TIITLILE KANDIDEERIMIST UUE TIIMI JA KAHEKORDISTUNUD EELARVEGA

Foto: Jarek JÔepera

Narva kandidatuuri ettevalmistamisega Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024 hakkab tegelema uus tiim, mille ĂŒlesandeks on kultuuripealinna programmi vĂ€ljatöötamine ja lĂ”pptaotluse koostamine. Tiimi juhib Narva linnaarhitekt Ivan Sergejev ning kunstilise juhina asub ametisse kommunikatsiooniekspert ja filmilavastaja Ilmar Raag. Piirkondliku juhtpartnerina jĂ€tkab Rakvere ja koostööd jĂ€tkatakse kĂ”ikide Virumaa omavalitsustega. Esimesel töönĂ€dalal töötas tiim vĂ€lja eelarve suurusjĂ€rgus 140 000 eurot.

Narva2024 tiimi juhina asub ametisse Narva linnaarhitekt Ivan Sergejev ning kunstilise juhina kommunikatsiooniekspert ja filmilavastaja Ilmar Raag. Programmitiimiga liituvad JĂ”hvi kontserdimaja juhataja Piia Tamm, nutikate ideede ja projektide rahastu Prototron tegevjuht Jana Pavlenkova, Narva kunstiresidentuuri juht Ann Mirjam Vaikla ning Narva OoperipĂ€evade juht Julia Savitskaja. Kaasamisjuhina asub tegevusse Narva kolledĆŸi kultuuriprogrammide juht Anna Markova. Narva 2024 taotluse juhtpartnerina jĂ€tkab Rakvere linn ning kaasatud on kogu Virumaa, samuti liitub kaasamispartnerina kodanikuliikumine myNarva2024. Konsultandina ning rahvusvahelistesse tegevustesse ja turundusse panustajana osaleb protsessis ka kultuuripealinna eeltaotluse edukalt lĂ€bi viinud Shiftworks OÜ.

Kultuuripealinna eeltaotluse jĂ€rgus vĂ€lja arendatud Narva 2024 kunstilise kontseptsiooni mĂ€rksĂ”nadeks on “jĂ”gi-piir-sild”: kahte riiki eraldava kalda vahel loodusliku piiri moodustav Narva jĂ”gi ning erinevaid kultuure, valdkondi, identiteete ja saatuseid ĂŒhendav sild.

Avalikkusele peamiselt filmitegijana tuntud Narva2024 vĂ€rske kunstilise juhi Ilmar Raagi arvates teeb just piiripealne identiteet Narva pĂ”nevaks. “See paneb otsima inimlikkuse alget igaĂŒhes,” sĂ”nab Raag, lisades: “Minu isa sĂŒndis Narvas ja mu vanaema on mulle rÀÀkinud lugusid sellest linnast, kus ma ise ei ole kunagi elanud. Vanaisa, kes langes sĂ”jas, oli Narvas nĂ€itleja, vanaema piletikontrolör ĂŒhes Narva kinos. Mul on tunne, et elava kultuurielu vaim on seal kusagil alles. Vormiliselt on Narva linn, kust algab Euroopa. Muidugi on seal naabruses Peterburi kui kĂ”ige euroopalikum vene linn ja mĂ”ned ĂŒtlevad, et Narva on kĂ”ige venelikum Euroopa linn. Narvakad ĂŒtlevad aga, et Narva on Narva. Piiripealsetes identiteetides inimlikkuse otsimine vĂ”iks erinevates vaidlustes pinnale jÀÀda. See on see, mida me ka Euroopas praegu otsime.”

Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi sĂ”nul on uue tiimi start olnud tulemuslik. “Narvale on Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimine erakordselt oluline. Edukaks ettevalmistuseks sedavĂ”rd lĂŒhikese aja jooksul oleme kaasanud parimad tegijad ja kompetentsid. Sel pĂ”hjusel oleme kaasanud taas ka eeltaotluse vĂ€ljatöötanud ettevĂ”tte Shiftworks OÜ. Olles ettevĂ”ttega suhelnud, leidsin, et nende valdkondlikud pĂ€devused on projekti Ă”nnestumisele kriitilise tĂ€htsusega.” Ühtlasi avaldas Jevgrafov tĂ€nu kogu eeltaotlusega tulemuslikult töötanud tiimile, Virumaa partneritele ja piirkondlikule juhtpartnerile Rakverele.

Narva linnavolikogu esinaine Irina Janovitƥ kinnitab, et volikogu toetab Narva taotluse edasist arendust Euroopa kultuuripealinnaks pĂŒrgimisel: “Kultuuripealinna tiitlile kandideerimine on oluline Narva elanikele ja meie linna tulevikule. Volikogu on valmis looma tingimused projekti viimiseks eduka lĂ”puni.”

Rakvere linnapea Marko Torm lisab omalt poolt: “Rakvere linn toetab projekte, mis vĂ”imaldavad Virumaal tĂ”husamat koostööd teha. Hoiame Narvale pöialt ja jĂ€tkame kultuuripealinna partnerina!”

“Narva taotlusega töötab tĂ”eline unistuste tiim, milles kĂ”ik osapooled on pĂŒhendunud ĂŒhise eesmĂ€rgi saavutamisele,” kommenteerib Narva kultuuripealinnaks pĂŒrgimise uut faasi Ivan Sergejev. “VĂ”ttes aluseks rahvusvaheliselt komisjonilt vĂ€ga hea tagasiside saanud eeltaotluse ning kaasates sellise kompetentsi ja energia, on Narva tagasi mĂ€ngus, kandideerimas vĂ”rdsetel tingimustel Tartuga Euroopa kultuuripealinna tiitlile.”

Konkursi lĂ”pptaotlus, mis sisaldab mahukat ĂŒrituste kava kultuuripealinna tiitliaastaks ja sellele eelnevaks perioodiks, tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada 2019. aasta 1. augustiks. Tiitli vĂ”itja selgub tĂ”enĂ€oliselt sĂŒgiseks.

Kultuuripealinna algatuse eesmÀrk on pikem kultuuriline, kogukondi kaasav ja linna elukeskkonda arendav mÔju. Kultuuripealinnaks saamine toob linnale lisarahastuse, mille toel visiooni ellu viia. Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samavÀÀrselt kohaliku omavalitsuse ja teiste rahastusallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses. Euroopa Komisjon annab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot.

2024. aastal hakkab Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandma kolm linna. Peale Eesti linna saab kultuuripealinna tiitli ĂŒks Austria linn ning ka ĂŒks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (Island, Liechtenstein, Norra, Ć veits), euroliidu kandidaatriigi (Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, TĂŒrgi) vĂ”i vĂ”imaliku kandidaatriigi (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo) linn.

Lisainfo: https://narva2024.ee

Lisa kommentaar

See lehekĂŒlg kasutab Akismet'i rĂ€mpsposti tĂ”kestamiseks. Uurige, kuidas teie kommentaarandmed töödeldakse.