AVALIKUSTATI POPDUOST RESPEKT RÄÄKIVA MÄNGUFILMI “ELU HAMMASRATASTEL” TREILER

Nagu popansambli Respekt fännid ja usinad MuusikaPlaneedi lugejad teavad, jõuab sügisel kinodesse kollektiivi värvikatest seiklustest jutustav tragikomöödia “Elu hammasratastel”, mille režissööriks on Henrik Normann. Kolmapäeval tehti avalikuks linateose treiler:

Filmis, mille võtted algasid eelmise aasta sügisel ja on väga lähedal lõpule, löövad kaasa Ines Aru, Anne Veski, Sepo Seemann, Anne Paluver, Pille Pürg, Liina Tennossaar ja paljud teised. Peaosas kehastab Kerdo Mölderit Veljo Reinik.

Otsustasime Kerdo Mölderile filmi kohta mõned küsimused esitada, millele artist meeleldi ka vastas. Mõne asja kohta pärisime aru ka duo teiselt liikmelt Rita Liiverilt.

Niisiis!

Film põhineb tõestisündinud lool, aga oleks siiski huvitav teada kui palju on seal fakte ja kui palju väljamõeldist? 🙂

Kerdo: Mängufilmis põimuvad omavahel kaks lugu. Üks põhineb tõestisündinud faktidel, jutustades loo raskest teekonnast unistuste täitumiseni ning selle saavutamisel armastuse, isikliku elu/suhte ja partneri mõjule karjääris.

Kuidas artist peab läbi elama olukordi, kus lavalt lahkudes karjuvad talle sajad ja tuhanded inimesed “Ma armastan sind”, peab ta naasema oma koju, kus tema armastatu jagab voodit teisega ja peale sellist olukorda peab artist minema taas “rõõmsalt” lavale…. – mida mängivad peanäitlejad Veljo Reinik, Kait Kall, Mariettely Saar ja Liisu Krass.

Teine lugu, mille peaosades oleme mina, Rita ja külalisnäitlejana Jane Kruusmaa, on aga väljamõeldis – räägib sellest, mis juhtub siis kui me ei kuula oma vanemate ja targemate soovitusi ning elutarkust ja teeme omaarust kõike ainuõiges järjekorras.

Need pöörased lood aga siiski põimuvad omavahel väga põneval, ootamatul ja samas kurval moel. Mängufilm on täis väga ootamatuid pöördeid.

Selles, pikemas kui kahetunnises linateoses, ei anna Henrik publikule armu, vaataja ei saa pea kordagi hinge tõmmata – tegevus ja tempo algab filmi esimesest minutist ja kestab kuni lõpuni. Üks tegevus ajab eelmist ja järgmist taga.

Kas linateosele kirjutati stsenaarium (sel juhul kes selle kirjutas) või olid olemas vaid pidepunktid ning näeb palju improvisatsiooni?

Kerdo: 162-leheküljelise stsenaariumi kirjutasime koos Henrik Normanniga eelmisel suvel, ühe nädalaga. Alustasime igal õhtul ja lõpetasime hommikul. Meil kulus selleks üle kümne poolekilost kohvipakki. Stsenaariumit kirjutades naersime ühel hetkel kõhud krampis ja teisel hetkel voolasid pisarad – usun, et see kõik peegeldub ka kinolinal.

Filmis “Elu hammasratastel” on olemas nii näitlejad, kes kehastavad Respekti lauljaid kui ka ansambli liikmed ise. Miks nii? Ja kuidas toimus näitlejate valik (mitte ainult peaosaliste), korraldasite te castinguid?

Kerdo: Nagu ka eelnevalt vastasin, siis selles filmis põimuvad mitu lugu – film viib meid reaalsusest ebareaalsusse ja vastupidi. See on väga põnev ja Eestis kindlasti esmakordne. Peanäitlejaid valis Henrik väga hoolikalt, kõrvalosadesse korraldati aga mitmeid castinguid. Selles filmis astuvad üles nii tuntud kui vähem tuntud supernäitlejaid.

Treileris näeb nii Sind kui Rita Liiverit, aga kas filmis teeb kaasa ka ansambli endine liige Jane Kruusmaa?

Kerdo: Jah, nii külalisnäitlejana isiklikult kui ka tõsieluloos, kus teda mängib Kadi Põder – väga super roll.

Filmi lavastaja Henrik Normann on Respektiga juba pikalt koostööd teinud. Teame teda kui andekat koomikut, aga kuidas kirjeldaksite Henrikut kui lavastajat?

Kerdo: Ta on tõesti erakordselt kirglik ja vapustav režissöör / lavastaja. Ta läheneb iga episoodi filmimisele suure südamega, suure täpsusega ja väga omanäoliselt. Omavahel öeldes: väga ameerikalikult – tal on pisemgi detail läbi mõeldud ja näitlejatele ei anna ta armu, mis annab teisalt näitlejale kindluse, sest teame et Henrik ei ütle kunagi “lõuna!” kui ta ei ole saanud täpselt seda mida ta tahab ja mis oleks hea.

Kogu meeskond naudib Henriku kirge režissöörina. Usun, et kui Henrik oleks sündinud Hollywoodis, oleks ta seal tipprežissöör. Tal jookseb see film ammu juba peas, iga pisemgi detail ja puuleht – Henrik elab kõike, mis seal filmis jutustatakse, ka väga oma peas, südames ja hinges läbi, nii naljad kui ka valu ja pisarad.

Rita:  Henriku jaoks on ka see uus väljakutse olla mitte kaamerate ees vaid hoopis taga. Oma päris esimese filmi kohta on Henrikule vaid kiidusõnu – töökas, visa, ei puudu ka huumor. Alati aitab nii näitlemises kui ka sellega kuidas kaamera meid rohkem armastaks. ☺ Väga super nii lavastaja kui ka inimesena. Võtteplatsile on hea meel minna…

Kuuldavasti on film peaaegu purgis, jäänud on veel kaheksa võttepäeva. Milliste sõnadega seda kogemust kirjeldaksite? On teil ka varasemat näitlemiskogemust?

Kerdo: See oli minu elu võimsaim ja suurim kogemus. Minul ja kogu meeskonnal on juba kurb meel, et võtted hakkavad läbi saama. Henrik suutis moodustada erakordselt mõnusa, sõbraliku ja toetava meeskonna – kurb on lahku minna.

Olen mänginud noorena näiteringis ja koolilavadel, aga mitte iial filmis. Sain selle filmi abiga üle oma kaamerahirmust ning hakkasin näitlemist väga armastama. See on mu salakirg ka enne olnud, nüüd sain selle Henriku abi ja toetusega ellu viia – ta on mind palju koolitanud, arendanud ja suunanud. Tunnen ennast näitlejana tunduvalt kindlamana.

Rita: Käisin noorena näiteringis ning olen ka võitnud maakondade võistlusel noore näitleja tiitli. Kogemust kogun jätkuvalt – muusikavideod ja film “Elu hammasratastel”.  Sellele kogemusele ei ole lihtsalt sõnu. Meeletus, ülevoolav tunne, rõõm, nauding, uskumatus. Mul on nii hea meel, et saatus meid Henrikuga kokku viis.

Millal film kinodesse jõuab?

Kerdo: Selle aasta sügisel on filmi esilinastus. Henrik ja kogu meeskond vajas aega [esialgu plaaniti linateos valmis saada kevadeks – MP], et teha see film väga põhjalik ja täpne ning mis peamine, vaadatavaks ja kaasaelavaks. Selles saab palju nalja, on mõtteainet ja ehk ka pisaraid.

Ja lõpetuseks: Ines Aru mängitud tegelaskuju ütleb Sulle, Kerdo, filmis, et muretse teenitud raha eest omale väikene elamine. On see tehtud? Ja teine tsitaat, mis treileris kõlab: “Misasi teid sinna lavale ajab?” 🙂

Kerdo: Ines Aru – “Grand Old Lady”, kellega oli filmis ääretult suur au mängida, ei ütle seda siiski mulle vaid minu tegelaskujule, mängides tema vanaema, kusjuures see on filmi üks olulisemaid lauseid…
Aga tõesti, misasi see ajab artiste lavale…? Tulge vaatama ja üheskoos sellele vastust leidma!

Lisa kommentaar

See lehekülg kasutab Akismet'i rämpsposti tõkestamiseks. Uurige, kuidas teie kommentaarandmed töödeldakse.