MUUSIKAPLANEEDI LUGEJATE KÜSIMUSTELE VASTAS ANSAMBEL TRAD.ATTACK!

Eelmisel nädalal pakkusime MuusikaPlaneedi lugejatele võimalust esitada küsimusi lugematul hulgal muusikaauhindu võitnud (kui palju neid täpselt võidetud on, saate teada alljärgnevast intervjuust!) ning igas maailma riigis esineda soovivale folkmuusika triole Trad.Attack! Küsimusi saabus meile palju ning need on nüüd ka vastused saanud. 

Kui muusikaauhindadest juba juttu tuli, siis mainime taaskord ära, et juba järgmisel nädalal toimub Eesti Muusikaauhindade gala, kuhu Trad.Attack! läheb jahtima lausa nelja karikat – kategooriates Aasta Etno/Folk/Rahvalik album, Aasta Ansambel, Aasta Muusikavideo ja Aasta Album. Lisaks näeme/kuuleme kollektiivi EMA-l ka esinemas. Soovime neile edukat õhtut! 🙂

Fännidele on hea uudis seegi, et enamus aastast välismaal tuuritav trio on otsustanud veebruaris ja märtsis teha Eestile ringi peale ja anda oma uue albumiga “Kullakarva” kontserdi igas maakonnas. Kontserdid toimuvad 20. veebruarist 10. märtsini. Loe täpsemalt siit.

Seda, kes Trad.Attack!-is musitseerivad ja alljärgnevatele küsimustele vastasid, teavad teist kindlasti enamus, aga mainime need ägedad muusikud siiski ära – Sandra Vabarna, Tõnu Tubli ja Jalmar Vabarna. Nende debüütsingel “Kooreke” ilmus 2013. aasta detsembris, aktuaalseim muusikapala “Kabala” tuli avalikkuse ette alles hiljuti, jaanuari alguses.

Trad.Attack! on andud välja plaadid “Trad.Attack!” (2014), “AH!” (2015) ja “Kullakarva” (2017).

Enne veel kui asume online-intervjuu juurde, tuleb üks tähtis asi korda ajada. Nimelt lubasime kõikide nende vahel, kes küsimusi esitasid, loosida välja albumi “Kullakarva” + ansambli helkuri. *Trummipõrin* … 🥁 Lehekülje random.org abiga osutus võitjaks MIRJAM A.! Palju õnne! 🎇 Saatsime Sulle juba ka häid uudiseid edastava e-maili!

Aga nüüd siis kõige olulisema ehk intervjuu juurde. 🙂


Olete meedias rääkinud, et tunnete üksteist juba pikka aega, aga kui kaua siis täpsemalt? 🙂

SANDRA: Mina ja Tõnu tunneme kindlasti juba üle 15 aasta, sest kasvasime mõlemad üles Viljandis. Jalmariga tutvusime siis kui ta tuli Viljandisse ülikooli ehk siis u 10 aastat tagasi.

Milliseid pille te (kasvõi vähesel määral) mängite?

SANDRA: torupilli, viled, parmupill, sopransaksofon, lõõts, kannel, flööt.
JALMAR: TRUMME :), karmoškat, basskitarri meeldib ka näppida, UKULELE, klaverit ka vanast ajast natuke…
TÕNU: KITARR 🙂 aga ülivähe. Muidu trombooni ja üldse kauss-huulikuga puhkpillid, erinevad löökpillid k.a klaver ja üleüldsegi anna pill ja küll ma juba sellest hääle välja saan.

Kui suurt osatähtsust omab teie tänase tegevuse ja edu juures pärimusmuusika-alane haridus – kas ilma selleta teeksite te just taolist folkmuusikat sellises koosseisus ja sellisel tasemel nagu te seda täna teete – st kui palju on vastav haridus teile juurde andnud? Millistel noortel soovitaksite pärimusmuusikat õppima minna ja kas üldse? 🙂

JALMAR: Kindlasti on sellesisulised õpingud olnud olulised ja määravad tugevalt pärimusmuusika kui konteksti tundmise aspekti. Isiklikult arvan, et inimene võib andekas olla ka ilma hariduseta, kuid et kunstide valdkonnas laiemalt tegutseda ning lisaks loomingule ka muid valdkonda puudutavaid tegusid teha, on kõrgharidus ning ülikooliaeg väga oluline.

TÕNU: Igasugune haridus ja ka haritus sõltub alati inimese enda huvist ja tahtest end antud vallas arendada. Usun, et muusikat saab teha ka muusikast mitte midagi teadmata, kuid see lihtsalt võtab kauem aega. Parima alustala muusika mõistmiseks annab minu arvates muusikakool ja tänapäeval on pea igas Eesti muusikakoolis võimalik ka meie oma maa pärimuslikke instrumente õppida ning kes teab, võib-olla viib tee kunagi parmupilli doktorinigi.

SANDRA: Pärimusmuusikat võiks õppima minna noored, kes selle vastu huvi tunnevad ja tahavad veel sügavmalt sellesse maailma sukelduda. Mina näiteks ei käinud muusikakoolis üldteadmisi saamas vaid õppisin eraõpetajate käe all pärimusmuusikat. Üldteadmised ja põhjaliku süvenemise erialasse sain hiljem ülikoolist.

Kui suurt rolli mängivad teie elus teised muusikažanrid lisaks folgile, nt klassikaline muusika?

JALMAR: Kui ma muusikat kuulan, siis 95% on see just muudest žanritest. Kuna Trad.Attack!i puhul on tegemist pigem roki- ja popiliku lähenemisega, siis peab nende žanrite kodukorraga ikka väga sina peal olema, et mitte imalat klišeed kokku keeta. 🙂 Klassikat kuulan samuti väga hea meelega, aga kuna seda sai muusikakoolis 8 aastat nii klaveril kui kitarril mängitud, siis ilmselt selle mängimiseni ma enam ei jõua. 🙂

TÕNU: Mulle meeldib väga erinevat muusikat kuulata. Isegi ütleks, et ma olen melomaan. Tänapäeva muusikas on žanrite vahelised piirid nii hägused, et seda on nii põnev avastada, näiteks David Bowie viimase albumi (“Blackstar”) peal musitseerisid koos ikooniga tipp jazz-muusikud või et Lenny Kravitz mängib oma albumitel pea kõiki instrumente ise.

SANDRA: Mina kasvasin üles põhiliselt ainult pärimusmuusika ja rahvamuusika keskel ja kasvades kuulasin väga palju just sedasorti muusikat. Viimastel aastatel kuulan muusikat vähe, aga kui kuulan, siis väga erinevatest žanritest, sest see avardab rohkem minu maailma.

Tõnu, sa oled imeline! Ühtlasi oled ka minu eeskuju. Ent ütle, kas heaks trummariks on võimalik saada iseõppides, internetis leiduva õppematerjali põhjal, kaasamata õpetajat või võttes ainult alguses mõned tunnikesed, arvestades asjaolu, et õpinguid alustatakse täiskasvanueas? Palun anna lootust. 🙂

TÕNU: Teaduslikult võin öelda, et 5% inimestest puudub korralik rütmitaju, aga ma pole mingi teadlane ja mina arvan, et sa võid vabalt ka ilma YouTube’i kasutamata trummariks saada. Vanus või eriala ei loe, minu üks lemmikuid trummareid, nimega Elvin Jones oli hoopis tänava-poksija enne kui hakkas John Coltrane kvartetis trummariks.
Esiteks on sul vaja 3 elementi: trummipulki, kellegi tuttava trummisetti, mille taha aeg-ajalt istuda ja muusikat, mis sulle meeldib ja mille rütmi või biiti tahaksid osata ning lihtsalt klapid pähe ja may the force be with you!

Kas folkmuusikuna on võimalik ära elatuda ainult muusikast?

SANDRA: Jah kindlasti, kui sa teed kõvasti tööd. Aga see on vast nii iga žanriga – sa pead olema väga hea, eriline, leidma oma tee ja jõudma sellega inimesteni.

Küsimus Sandrale. Olete Eesti muusikaettevõtluse auhinnagalal võitnud lausa aasta mänedžeri auhinna, seetõttu on just Teilt hea uurida, milline näeb välja muusikamänedžeri töö? Sellist luksust, et lülitan telefoni lihtsalt pikaks ajaks välja kui puhata tahan, vist pole. Nagu ka täiesti vabu päevi? Samuti oleks huvitav teada, kui palju inimesi tegeleb Trad.Attack!-i välismaiste esinemistega?

SANDRA: Mänedžeri töö on väga lai ja oleneb konkreetselt kokkulepetest. Mänedžer võib vastutada terve bändi helikeele suunamise kuni kontserdile sõites autojuhiks olemise eest. Meie bändi puhul on meil ametlikult kaks mänedžeri – mina ja Juliana Voloz. Juliana tegeleb agentide leidmisega uutel turgudel, kuid tal ei ole sõnaõigust meie visuaalse või muusikalise poole pealt. Mina tegelen erinevate asjadega – põhiliselt kordineerin kõike, et asjad tehtud saaks. Et kõik online-kanalid oleks korras ja uuendatud, et e-mailid oleks vastatud, et kontserdi korraldus toimiks, et sotsiaalmeedia oleks aktiivne, et oleks pikema aja plaanid paigas, et oleks fännitooted olemas, kirjutan taotlusi, otsin rahastusvõimalusi jne. Väga paljus on see ka delegeerimise töö ja viimasel ajal on väga palju asju üle võtnud ka Jalmar.

Telefoni võin ikka välja lülitada, aga siis helistatakse Jalmarile. 🙂 Puhkuse saab võtta, kui delegeerida ülesanded edasi, aga jah mingeid kiireid otsustavaid asju tuleb ikka alati ette. Seega täiesti ära kaduda ei saa. Ja ma arvan, et on oluline olla kättesaadav, sest selles maailmas liiguvad osad asjad kiiresti ja tuleb hoida kätt pulsil.

Välisesinemistega tegeleb peamiselt meie põhiagent Juliana Voloz ja meie. Ja siis teised agendid erinevatel turgudel. Aga omamoodi tegeleb terve meeskond, sest assistent teeb check-in‘e, lennuagent broneerib pileteid, agendid suhtlevad kontserdi korraldajatega, vahepeal ostame sisse PR-teenust, disainer teeb uuendatud kujundusi, helimees tegeleb tehnilise poolega jne. Kokku on meie meeskonnas umbes 10 inimest.

Miks lahkus Jalmar Curly Stringsist?

JALMAR: Sellepärast, et Curly Stringsil hakkas samuti välismaine karjäär hästi edenema. Kui Eestis sai veel bänd asendusliikmega privaatkontserte teha samal ajal kui mina Trad.Attack!iga välismaal olin, siis välismaa puhul poleks see ei bändile ega asendusliikmele enam motiveeriv olnud, kuna välismaal käimine tähendab ühist panustamist ja arenemist. Õnneks selle olukorra üle saab ikka ainult rõõmu tunda, sest nüüd saavad mõlemad bändid 110% kuuma anda!

Kas te nõustute väitega, et kõige paremini õpib inimest tundma reisides? Kuidas te üksteist iseloomustaksite?

SANDRA: See on täiesti tõsi! Ja eriti just pingeolukordades õpitakse tundma. Tõnu ja Jalmar on väga head reisikaaslased.

JALMAR: Eks ta nii ole jah, aga küllap sõltub see natuke ka reisi iseloomust. Tööreis ja puhkusereis on ikka täitsa erinevad. Me oleme omavahel asjad suhteliselt paika saanud. Kes tuleb paha tujuga reisile, see jäetakse rahule, kes tuleb hea tujuga reisile, sellega ollakse rõõmsad.

TÕNU: Sandra on kõige varajasem ärkaja, siis mina ja siis Jalmar ning samas järjekorras jääme magama kah. 😀

Kes on kõige suurema unega?

SANDRA: MINA! 🙂

Mislaadi üritustel/kohtades te välismaal enamasti esinete?

SANDRA: Põhiliselt esineme erinevatel festivalidel, nii folgi, maailmamuusika, jazzi kui ka rocki festivalidel. Lisaks ka vahepeal klubides.

Tooge mõni näide, millised lood panevad rahva teie kontsertidel kõige rohkem kaasa elama. On need võõrsil absoluutselt teised kui kodumaal? Mis on teie enda lemmiklood Trad.Attack!-i repertuaarist?

JALMAR: Vanadest “Kooreke” ja “Jaankene”, uutest “Kabala”, “Mõmm”, “Sõit”, “Metsa kuldsed kuningad”. Nö hitid on hitid ja need võluvad nii siin kui seal.

TÕNU: Jalmaril on õigus, kui ikka hitt tuleb, elavneb ka kõige rahulikum publik. Minu isiklik lemmik on vist “Metsa kuldsed…”.

SANDRA: Minu lemmiklugu uuelt albumilt on “Metsa kuldsed kuningad”.

Palju õnne Eesti Muusikaauhindade nominatsioonide puhul! Kas olete kursis, kui palju teil juba erinevaid muusikaauhindu on kogunenud?

SANDRA: Aitäh! Jah, oleme ikka – meil on 12 Eesti Etnomuusika auhinda Etnokulp ja 5 Eesti Muusikaauhinda. Kokku siis juba 17.

Miks on teie arvates folkmuusika (lisaks teile veel Curly Strings, Rüüt, Mari Kalkun, Naised Köögis, Zetod ja kes kõik veel) Eestis nii populaarne?

JALMAR: Sest need, kes selle populaarseks on teinud, teevad seda ägedalt ja omapäraselt. Vähe klišeesid, rohkem sisu ja mõtet!

TÕNU: Sest folk on lahe! Ja ühtlasi on meil lihtsalt nii head muusikud selles žanris.

SANDRA: See on midagi uut ja värsket popmuusika kõrvale.

Kas ka teie plaanite millalgi absoluutselt teistsuguses stiilis loo teha (nagu näiteks Naised Köögis tegid räpploo “Aasta ema”) või jätkate sissetallatud rajal?

JALMAR: Me ise arvame, et meie lood on stiililiselt ikka väga erinevad… vähemalt näiteks “Metsa kuldsed kuningad” vs “Säde”… Ilmselt meie üldine sound ühtlustab seda nende jaoks, kes sisu nii detailselt ei analüüsi. Aga vastus on, et eks elu näitab.

TÕNU: Jep, elame näeme, äkki mängime hoopis Pharrelliga torupilli.

SANDRA: Liigume sinna, kuhu elu viib…. ei sea endale piire ega mõtle kastist, aga samas ei hakka ka kunstlikult tegema lugusid sellepärast, et võiks teistmoodi olla.

Kui palju te oma suuremaid esinemisi ette teate? Kas teil järgmise aasta lõpus on juba esinemisi? 🙂

SANDRA: Suuremaid esinemisi teame ikka vähemalt pool aastat ette. Samas võib ka üllatusi tulla. 🙂 Aga hetkel ulatuvad kõige kaugemad kontserdid juba 2019. aasta suvesse.

Mis on teie kingitus Eesti Vabariigile?

SANDRA: Meie kingime ikka oma muusikat ja kontserte! Väljaspool Eestit teeme EV100 puhul tuuri igas Euroopa riigis. Ja Eestis teeme tuuri igas maakonnas juba veebruaris ja märtsis.

Kas lisaks muusikale on tekkinud soove teha midagi muud?

JALMAR: Jah, tahaks rohkem mitte midagi teha. 🙂

TÕNU: Nõus Jalmariga! Metsas peaks rohkem käima.

SANDRA: Vahepeal ikka tekib, siis tulebki teha midagi muud! Näiteks sporti, lugeda, puhata… aga tee on alati toonud tagasi muusika juurde.


Selline see intekas siis sai! Suur tänu Sandrale, Tõnule ja Jalmarile vastamast ja veelkord aitäh kõigile, kes küsimusi esitasid!

Lõpetuseks kuula Trad.Attack!-i lugu “Imepuu”, mille video on Eesti Muusikaauhinnad 2018 galal nomineeritud Aasta Muusikavideo kategoorias:

Lisa kommentaar

See lehekülg kasutab Akismet'i rämpsposti tõkestamiseks. Uurige, kuidas teie kommentaarandmed töödeldakse.