Eelmisel nĂ€dalal pakkusime MuusikaPlaneedi lugejatele vĂ”imalust esitada kĂŒsimusi lugematul hulgal muusikaauhindu vĂ”itnud (kui palju neid tĂ€pselt vĂ”idetud on, saate teada alljĂ€rgnevast intervjuust!) ning igas maailma riigis esineda soovivale folkmuusika triole Trad.Attack! KĂŒsimusi saabus meile palju ning need on nĂŒĂŒd ka vastused saanud.Â
Kui muusikaauhindadest juba juttu tuli, siis mainime taaskord Ă€ra, et juba jĂ€rgmisel nĂ€dalal toimub Eesti Muusikaauhindade gala, kuhu Trad.Attack! lĂ€heb jahtima lausa nelja karikat – kategooriates Aasta Etno/Folk/Rahvalik album, Aasta Ansambel, Aasta Muusikavideo ja Aasta Album. Lisaks nĂ€eme/kuuleme kollektiivi EMA-l ka esinemas. Soovime neile edukat Ă”htut! đ
FĂ€nnidele on hea uudis seegi, et enamus aastast vĂ€lismaal tuuritav trio on otsustanud veebruaris ja mĂ€rtsis teha Eestile ringi peale ja anda oma uue albumiga “Kullakarva” kontserdi igas maakonnas. Kontserdid toimuvad 20. veebruarist 10. mĂ€rtsini. Loe tĂ€psemalt siit.
Seda, kes Trad.Attack!-is musitseerivad ja alljĂ€rgnevatele kĂŒsimustele vastasid, teavad teist kindlasti enamus, aga mainime need Ă€gedad muusikud siiski Ă€ra – Sandra Vabarna, ToÌnu Tubli ja Jalmar Vabarna. Nende debĂŒĂŒtsingel âKoorekeâ ilmus 2013. aasta detsembris, aktuaalseim muusikapala âKabalaâ tuli avalikkuse ette alles hiljuti, jaanuari alguses.
Trad.Attack! on andud vĂ€lja plaadid “Trad.Attack!” (2014), “AH!” (2015) ja “Kullakarva” (2017).
Enne veel kui asume online-intervjuu juurde, tuleb ĂŒks tĂ€htis asi korda ajada. Nimelt lubasime kĂ”ikide nende vahel, kes kĂŒsimusi esitasid, loosida vĂ€lja albumi “Kullakarva” + ansambli helkuri. *TrummipĂ”rin* … đ„ LehekĂŒlje random.org abiga osutus vĂ”itjaks MIRJAM A.! Palju Ă”nne! đ Saatsime Sulle juba ka hĂ€id uudiseid edastava e-maili!
Aga nĂŒĂŒd siis kĂ”ige olulisema ehk intervjuu juurde. đ
Olete meedias rÀÀkinud, et tunnete ĂŒksteist juba pikka aega, aga kui kaua siis tĂ€psemalt? đ
SANDRA: Mina ja TĂ”nu tunneme kindlasti juba ĂŒle 15 aasta, sest kasvasime mĂ”lemad ĂŒles Viljandis. Jalmariga tutvusime siis kui ta tuli Viljandisse ĂŒlikooli ehk siis u 10 aastat tagasi.
Milliseid pille te (kasvÔi vÀhesel mÀÀral) mÀngite?
SANDRA: torupilli, viled, parmupill, sopransaksofon, lÔÔts, kannel, flööt.
JALMAR: TRUMME :), karmoĆĄkat, basskitarri meeldib ka nĂ€ppida, UKULELE, klaverit ka vanast ajast natukeâŠ
TĂNU: KITARR đ aga ĂŒlivĂ€he. Muidu trombooni ja ĂŒldse kauss-huulikuga puhkpillid, erinevad löökpillid k.a klaver ja ĂŒleĂŒldsegi anna pill ja kĂŒll ma juba sellest hÀÀle vĂ€lja saan.
Kui suurt osatĂ€htsust omab teie tĂ€nase tegevuse ja edu juures pĂ€rimusmuusika-alane haridus – kas ilma selleta teeksite te just taolist folkmuusikat sellises koosseisus ja sellisel tasemel nagu te seda tĂ€na teete – st kui palju on vastav haridus teile juurde andnud? Millistel noortel soovitaksite pĂ€rimusmuusikat Ă”ppima minna ja kas ĂŒldse? đ
JALMAR: Kindlasti on sellesisulised Ă”pingud olnud olulised ja mÀÀravad tugevalt pĂ€rimusmuusika kui konteksti tundmise aspekti. Isiklikult arvan, et inimene vĂ”ib andekas olla ka ilma hariduseta, kuid et kunstide valdkonnas laiemalt tegutseda ning lisaks loomingule ka muid valdkonda puudutavaid tegusid teha, on kĂ”rgharidus ning ĂŒlikooliaeg vĂ€ga oluline.
TĂNU: Igasugune haridus ja ka haritus sĂ”ltub alati inimese enda huvist ja tahtest end antud vallas arendada. Usun, et muusikat saab teha ka muusikast mitte midagi teadmata, kuid see lihtsalt vĂ”tab kauem aega. Parima alustala muusika mĂ”istmiseks annab minu arvates muusikakool ja tĂ€napĂ€eval on pea igas Eesti muusikakoolis vĂ”imalik ka meie oma maa pĂ€rimuslikke instrumente Ă”ppida ning kes teab, vĂ”ib-olla viib tee kunagi parmupilli doktorinigi.
SANDRA: PĂ€rimusmuusikat vĂ”iks Ă”ppima minna noored, kes selle vastu huvi tunnevad ja tahavad veel sĂŒgavmalt sellesse maailma sukelduda. Mina nĂ€iteks ei kĂ€inud muusikakoolis ĂŒldteadmisi saamas vaid Ă”ppisin eraĂ”petajate kĂ€e all pĂ€rimusmuusikat. Ăldteadmised ja pĂ”hjaliku sĂŒvenemise erialasse sain hiljem ĂŒlikoolist.
Kui suurt rolli mĂ€ngivad teie elus teised muusikaĆŸanrid lisaks folgile, nt klassikaline muusika?
JALMAR: Kui ma muusikat kuulan, siis 95% on see just muudest ĆŸanritest. Kuna Trad.Attack!i puhul on tegemist pigem roki- ja popiliku lĂ€henemisega, siis peab nende ĆŸanrite kodukorraga ikka vĂ€ga sina peal olema, et mitte imalat kliĆĄeed kokku keeta. đ Klassikat kuulan samuti vĂ€ga hea meelega, aga kuna seda sai muusikakoolis 8 aastat nii klaveril kui kitarril mĂ€ngitud, siis ilmselt selle mĂ€ngimiseni ma enam ei jĂ”ua. đ
TĂNU: Mulle meeldib vĂ€ga erinevat muusikat kuulata. Isegi ĂŒtleks, et ma olen melomaan. TĂ€napĂ€eva muusikas on ĆŸanrite vahelised piirid nii hĂ€gused, et seda on nii pĂ”nev avastada, nĂ€iteks David Bowie viimase albumi (“Blackstar”) peal musitseerisid koos ikooniga tipp jazz-muusikud vĂ”i et Lenny Kravitz mĂ€ngib oma albumitel pea kĂ”iki instrumente ise.
SANDRA: Mina kasvasin ĂŒles pĂ”hiliselt ainult pĂ€rimusmuusika ja rahvamuusika keskel ja kasvades kuulasin vĂ€ga palju just sedasorti muusikat. Viimastel aastatel kuulan muusikat vĂ€he, aga kui kuulan, siis vĂ€ga erinevatest ĆŸanritest, sest see avardab rohkem minu maailma.
TĂ”nu, sa oled imeline! Ăhtlasi oled ka minu eeskuju. Ent ĂŒtle, kas heaks trummariks on vĂ”imalik saada iseĂ”ppides, internetis leiduva Ă”ppematerjali pĂ”hjal, kaasamata Ă”petajat vĂ”i vĂ”ttes ainult alguses mĂ”ned tunnikesed, arvestades asjaolu, et Ă”pinguid alustatakse tĂ€iskasvanueas? Palun anna lootust. đ
TĂNU: Teaduslikult vĂ”in öelda, et 5% inimestest puudub korralik rĂŒtmitaju, aga ma pole mingi teadlane ja mina arvan, et sa vĂ”id vabalt ka ilma YouTube’i kasutamata trummariks saada. Vanus vĂ”i eriala ei loe, minu ĂŒks lemmikuid trummareid, nimega Elvin Jones oli hoopis tĂ€nava-poksija enne kui hakkas John Coltrane kvartetis trummariks.
Esiteks on sul vaja 3 elementi: trummipulki, kellegi tuttava trummisetti, mille taha aeg-ajalt istuda ja muusikat, mis sulle meeldib ja mille rĂŒtmi vĂ”i biiti tahaksid osata ning lihtsalt klapid pĂ€he ja may the force be with you!
Kas folkmuusikuna on vÔimalik Àra elatuda ainult muusikast?
SANDRA: Jah kindlasti, kui sa teed kĂ”vasti tööd. Aga see on vast nii iga ĆŸanriga – sa pead olema vĂ€ga hea, eriline, leidma oma tee ja jĂ”udma sellega inimesteni.
KĂŒsimus Sandrale. Olete Eesti muusikaettevĂ”tluse auhinnagalal vĂ”itnud lausa aasta mĂ€nedĆŸeri auhinna, seetĂ”ttu on just Teilt hea uurida, milline nĂ€eb vĂ€lja muusikamĂ€nedĆŸeri töö? Sellist luksust, et lĂŒlitan telefoni lihtsalt pikaks ajaks vĂ€lja kui puhata tahan, vist pole. Nagu ka tĂ€iesti vabu pĂ€evi? Samuti oleks huvitav teada, kui palju inimesi tegeleb Trad.Attack!-i vĂ€lismaiste esinemistega?
SANDRA: MĂ€nedĆŸeri töö on vĂ€ga lai ja oleneb konkreetselt kokkulepetest. MĂ€nedĆŸer vĂ”ib vastutada terve bĂ€ndi helikeele suunamise kuni kontserdile sĂ”ites autojuhiks olemise eest. Meie bĂ€ndi puhul on meil ametlikult kaks mĂ€nedĆŸeri – mina ja Juliana Voloz. Juliana tegeleb agentide leidmisega uutel turgudel, kuid tal ei ole sĂ”naĂ”igust meie visuaalse vĂ”i muusikalise poole pealt. Mina tegelen erinevate asjadega – pĂ”hiliselt kordineerin kĂ”ike, et asjad tehtud saaks. Et kĂ”ik online-kanalid oleks korras ja uuendatud, et e-mailid oleks vastatud, et kontserdi korraldus toimiks, et sotsiaalmeedia oleks aktiivne, et oleks pikema aja plaanid paigas, et oleks fĂ€nnitooted olemas, kirjutan taotlusi, otsin rahastusvĂ”imalusi jne. VĂ€ga paljus on see ka delegeerimise töö ja viimasel ajal on vĂ€ga palju asju ĂŒle vĂ”tnud ka Jalmar.
Telefoni vĂ”in ikka vĂ€lja lĂŒlitada, aga siis helistatakse Jalmarile. đ Puhkuse saab vĂ”tta, kui delegeerida ĂŒlesanded edasi, aga jah mingeid kiireid otsustavaid asju tuleb ikka alati ette. Seega tĂ€iesti Ă€ra kaduda ei saa. Ja ma arvan, et on oluline olla kĂ€ttesaadav, sest selles maailmas liiguvad osad asjad kiiresti ja tuleb hoida kĂ€tt pulsil.
VĂ€lisesinemistega tegeleb peamiselt meie pĂ”hiagent Juliana Voloz ja meie. Ja siis teised agendid erinevatel turgudel. Aga omamoodi tegeleb terve meeskond, sest assistent teeb check-in‘e, lennuagent broneerib pileteid, agendid suhtlevad kontserdi korraldajatega, vahepeal ostame sisse PR-teenust, disainer teeb uuendatud kujundusi, helimees tegeleb tehnilise poolega jne. Kokku on meie meeskonnas umbes 10 inimest.
Miks lahkus Jalmar Curly Stringsist?
JALMAR: SellepĂ€rast, et Curly Stringsil hakkas samuti vĂ€lismaine karjÀÀr hĂ€sti edenema. Kui Eestis sai veel bĂ€nd asendusliikmega privaatkontserte teha samal ajal kui mina Trad.Attack!iga vĂ€lismaal olin, siis vĂ€lismaa puhul poleks see ei bĂ€ndile ega asendusliikmele enam motiveeriv olnud, kuna vĂ€lismaal kĂ€imine tĂ€hendab ĂŒhist panustamist ja arenemist. Ănneks selle olukorra ĂŒle saab ikka ainult rÔÔmu tunda, sest nĂŒĂŒd saavad mĂ”lemad bĂ€ndid 110% kuuma anda!
Kas te nĂ”ustute vĂ€itega, et kĂ”ige paremini Ă”pib inimest tundma reisides? Kuidas te ĂŒksteist iseloomustaksite?
SANDRA: See on tÀiesti tÔsi! Ja eriti just pingeolukordades Ôpitakse tundma. TÔnu ja Jalmar on vÀga head reisikaaslased.
JALMAR: Eks ta nii ole jah, aga kĂŒllap sĂ”ltub see natuke ka reisi iseloomust. Tööreis ja puhkusereis on ikka tĂ€itsa erinevad. Me oleme omavahel asjad suhteliselt paika saanud. Kes tuleb paha tujuga reisile, see jĂ€etakse rahule, kes tuleb hea tujuga reisile, sellega ollakse rÔÔmsad.
TĂNU: Sandra on kĂ”ige varajasem Ă€rkaja, siis mina ja siis Jalmar ning samas jĂ€rjekorras jÀÀme magama kah. đ
Kes on kÔige suurema unega?
SANDRA: MINA! đ
Mislaadi ĂŒritustel/kohtades te vĂ€lismaal enamasti esinete?
SANDRA: PÔhiliselt esineme erinevatel festivalidel, nii folgi, maailmamuusika, jazzi kui ka rocki festivalidel. Lisaks ka vahepeal klubides.
Tooge mÔni nÀide, millised lood panevad rahva teie kontsertidel kÔige rohkem kaasa elama. On need vÔÔrsil absoluutselt teised kui kodumaal? Mis on teie enda lemmiklood Trad.Attack!-i repertuaarist?
JALMAR: Vanadest “Kooreke” ja “Jaankene”, uutest “Kabala”, “MĂ”mm”, “SĂ”it”, “Metsa kuldsed kuningad”. Nö hitid on hitid ja need vĂ”luvad nii siin kui seal.
TĂNU: Jalmaril on Ă”igus, kui ikka hitt tuleb, elavneb ka kĂ”ige rahulikum publik. Minu isiklik lemmik on vist “Metsa kuldsed⊔.
SANDRA: Minu lemmiklugu uuelt albumilt on “Metsa kuldsed kuningad”.
Palju Ônne Eesti Muusikaauhindade nominatsioonide puhul! Kas olete kursis, kui palju teil juba erinevaid muusikaauhindu on kogunenud?
SANDRA: AitĂ€h! Jah, oleme ikka – meil on 12 Eesti Etnomuusika auhinda Etnokulp ja 5 Eesti Muusikaauhinda. Kokku siis juba 17.
Miks on teie arvates folkmuusika (lisaks teile veel Curly Strings, RĂŒĂŒt, Mari Kalkun, Naised Köögis, Zetod ja kes kĂ”ik veel) Eestis nii populaarne?
JALMAR: Sest need, kes selle populaarseks on teinud, teevad seda Àgedalt ja omapÀraselt. VÀhe kliƥeesid, rohkem sisu ja mÔtet!
TĂNU: Sest folk on lahe! Ja ĂŒhtlasi on meil lihtsalt nii head muusikud selles ĆŸanris.
SANDRA: See on midagi uut ja vÀrsket popmuusika kÔrvale.
Kas ka teie plaanite millalgi absoluutselt teistsuguses stiilis loo teha (nagu nĂ€iteks Naised Köögis tegid rĂ€pploo “Aasta ema”) vĂ”i jĂ€tkate sissetallatud rajal?
JALMAR: Me ise arvame, et meie lood on stiililiselt ikka vĂ€ga erinevad… vĂ€hemalt nĂ€iteks “Metsa kuldsed kuningad” vs “SĂ€de”… Ilmselt meie ĂŒldine sound ĂŒhtlustab seda nende jaoks, kes sisu nii detailselt ei analĂŒĂŒsi. Aga vastus on, et eks elu nĂ€itab.
TĂNU: Jep, elame nĂ€eme, Ă€kki mĂ€ngime hoopis Pharrelliga torupilli.
SANDRA: Liigume sinna, kuhu elu viibâŠ. ei sea endale piire ega mĂ”tle kastist, aga samas ei hakka ka kunstlikult tegema lugusid sellepĂ€rast, et vĂ”iks teistmoodi olla.
Kui palju te oma suuremaid esinemisi ette teate? Kas teil jĂ€rgmise aasta lĂ”pus on juba esinemisi? đ
SANDRA: Suuremaid esinemisi teame ikka vĂ€hemalt pool aastat ette. Samas vĂ”ib ka ĂŒllatusi tulla. đ Aga hetkel ulatuvad kĂ”ige kaugemad kontserdid juba 2019. aasta suvesse.
Mis on teie kingitus Eesti Vabariigile?
SANDRA: Meie kingime ikka oma muusikat ja kontserte! VÀljaspool Eestit teeme EV100 puhul tuuri igas Euroopa riigis. Ja Eestis teeme tuuri igas maakonnas juba veebruaris ja mÀrtsis.
Kas lisaks muusikale on tekkinud soove teha midagi muud?
JALMAR: Jah, tahaks rohkem mitte midagi teha. đ
TĂNU: NĂ”us Jalmariga! Metsas peaks rohkem kĂ€ima.
SANDRA: Vahepeal ikka tekib, siis tulebki teha midagi muud! NÀiteks sporti, lugeda, puhata⊠aga tee on alati toonud tagasi muusika juurde.
Selline see intekas siis sai! Suur tĂ€nu Sandrale, TĂ”nule ja Jalmarile vastamast ja veelkord aitĂ€h kĂ”igile, kes kĂŒsimusi esitasid!
LĂ”petuseks kuula Trad.Attack!-i lugu “Imepuu”, mille video on Eesti Muusikaauhinnad 2018 galal nomineeritud Aasta Muusikavideo kategoorias: