EHALE (foto: Kaisa Nele Hendla)
Üle kahe aasta tegutsenud pärimusbänd avaldas oma esimese täispika albumi “EHALE“. Kokku kümnest loost koosneval albumil leiab nii omaloomingut, Eesti pärimust kui ka lugusid välismaalt. Varem on koosseisult ilmunud EP “Üheks” (2022).
Bändi neli liiget on kõik omanäolise helikeelega muusikud, kelle igaühe individuaalne panus peegeldub ka värskes debüütalbumis. Iga liige on lugude valikul lisanud ansambli repertuaari oma käekirja, mistõttu on kauamängival pooleks vokaal- ja instrumentaallood.
Noore bändina on ansambliliikmete sõnul neil aega oma loominguga katsetada. “Lugude valikul ei hoidnud me midagi tagasi. Tahtsime teha debüütalbumi just niivõrd kirju nagu ise soovime. Oleme koos tegutsenud kaks aastat ning selle kireva aja sisse on mahtunud väga palju lahedaid kogemusi, alates debüütkontserdist Viljandi pärimusmuusika festivali suurel laval kuni ülesastumiseni Saudi Araabias. Leidsime ühiselt, et uuel albumil võiks kõiki neid kogemuste värve kuulda,” sõnas bändi klarnetist Aet Kubits.
Siiski moodustab album ühtse terviku ning viib kuulaja rännakule Eesti ja maailmamuusika radadele. Plaadilt leiab lugusid Eesti eri paigust, näiteks Setomaalt ja Lääne-Eestist. Mitmed lood on õpitud arhiivisalvestistelt kuuldud külapillimeeste mängu järgi. Lisaks kuuleb plaadil Iiri, Šoti ja Suurbritannia rahvamuusikat ning EHALE liikmete autoriloomingut.
Lugudest
Albumi avab “Isa luige lugu”, mis ilmus singlina juba aasta aega tagasi. Selle pärimusliku viisi on arhiivi salvestistel 1936. aastal sisse mänginud Mihkel Toom ja Mart Männimets Tori kihelkonnast.
Singel “The Square of Crossmaglen” on kokku põimitud kahest loost: esimese, nimiloo autor on iiri muusika grand old lady Josephine Keegan, teine on aga Suurbritanniast pärit rahvaviis “Bulock’s Hornpipe”, mille EHALE liikmed Aet ja Hellika õppisid Belgias, Etno laagris.
“Kümme tinga hõpõraha” viib kuulajad Setomaale. Tegu on kahest setu viisist kokku põimitud setiga. Esimese loo, mis on arhiivis nime all “Setu tants – Setuke”, õppisid bändiliikmed ära Vasla küla pillimehe Peeter Metsiku 1970. aasta salvestise järgi. Teine viis “Kümme tinga hõpõraha” mängis 1971. aastal sisse Aleksei Oroperv Tsergonde külast.
“Sajatused” on laul, mille viisistas ning pani Viljandist, Raplast ja Palamuselt kogutud tekstidest kokku EHALE kitarrist Mathias Lantin. Lugu koosneb vanarahva sajatustest nii kurjade jõudude, metsloomade kui ka naabrite kohta.
“Rohelise põõsa vilus” on hetkel albumi kuulatuim singel, mis nägi ilmavalgust selle aasta 19. aprillil. Tegu on eesti rahvaviisiga, kuid laulu täpne pärinemislugu pole teada.
Lisaks pärimus- ja maailmamuusikale leiab albumit ka Aet Kubitsa omaloomingut: lood “The Limping Frog” ja “Parc du Cinquantenaire”.
“Saksamaa linnud haava oksa peal” tõi bändi repertuaari viiuldaja Aneta Ponetajev. Seda on mänginud 1929. aastal Tõnis Reemann Vigala kihelkonnast. Nimele kohaselt sündis arhiivisalvestusest lendlev ja helge valss.
“Armastus ja hambahalu” on tragikoomilise alatooniga setu armastuslaul, mida on oma repertuaaris kasutanud ka näiteks Zetod.
Albumi lõpetab hoogne põimik “REHALE”, mis koosneb kolmest palast. Esimene neist on Šotimaa rahvaviis “Up Da Stroods”, teise loo“The Drunken Shrew” autor on Cairistiona Dougherty ning kolmanda pala “The Quickenbeam” on kirjutanud John McSherry. Viiuldaja Hellika Otsari sõnul on keldi muusika talle niivõrd südamelähedane, et tahtis seda albumil kindlasti näidata. “Iiri või šoti rahvamuusika on kaasahaarav ja tehniliselt nõudlik, lausa tekitab sõltuvust!” kommenteeris lugu Otsar.